Riigikogu arutab kriminaalpoliitika arengusuundi aastani 2018
Valitsus esitas Riigikogule arutamiseks kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 (663 TK).
Riigikogu kiitis 2003. aastal heaks kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2010. Vajaduse uute kriminaalpoliitika arengusuundade järele tingib see, et mitmed kehtivate kriminaalpoliitika arengusuundade teemad on jätkuvalt aktuaalsed ning lahendamata (näiteks kurjategijate retsidiivsuse temaatika, alkoholi kuritarvitamisest tingitud probleemid, vanglast vabanenute ühiskonnas kohanemise probleemid jne), samuti on viie aasta jooksul kerkinud uusi pikaajalist tähelepanu vajavaid teemasid (nt küberkuritegevus).
Kriminaalpoliitika arengusuundade puhul on tegemist raamdokumendiga, mille kinnitab Riigikogu. Selles on toodud pikaajalised eesmärgid, millest lähtudes tuleb ministeeriumidel ning teistel asutustel teha kriminaalpoliitilisi otsuseid.
Kuigi uus dokument sisaldab ka mitmed juba kehtivates arengusuundades sisalduvaid põhimõtteid (sektoritevaheline koostöö, kohaliku tasandi tähtsus, uuringupõhisus), on selles toodud ka uusi põhimõtteid, näiteks tulevikuriskide arvestamine (rassismikuriteod), kriminaalmenetluse inimsõbralikumaks muutmine (sh digitaalse e-toimiku menetlusinfosüsteemi arendamine); kohtuekspertiisi kaasajastamine.
Riigikogu esimees määras juhtivkomisjoniks õiguskomisjoni.
Riigikogu pressitalitus
