Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu andis tänasel istungil mandaadi Kaitseväe kasutamiseks Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks sõjalistel- või rahutagamisemissioonidel.

Riigikogu võttis 78 häälega vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus” (131 OE), mis näeb ette vajaduse korral Kaitseväe kuni 210 tegevväelase kasutamist 2016. aastal NATO reageerimisjõudude NRF (NATO Response Force ) koosseisus.

Riigikogu pikendas Kosovo rahutagamismissooni, võttes 76 poolthäälega vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos” (132 OE). Selle otsusega pikeneb Kaitseväe kuni kolme tegevväelase kasutamise tähtaega NATO juhitavate Kosovo rahutagamisjõudude KFOR (Kosovo Force) koosseisus 31. detsembrini 2016. Eesti Kaitsevägi on osalenud NATO rahutagamismissioonil Kosovos alates 1999.

Riigikogu võttis 74 poolthäälega vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med” (133 OE). Otsus näeb ette Kaitseväe kuni kahe tegevväelase kasutamist 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2016. Euroopa Liidu sõjalisel missiooni EUNAVFOR Med (EU Naval Forces in the Mediterranean) koosseisus. Operatsiooni eesmärk on tõkestada inimkaubitsejate tegevust Vahemere keskosas: Itaalia ja Malta territoriaalmere ning Liibüa vahel. Eesti osaleb alates käesoleva aasta augustist EUNAVFOR Medi operatsioonil ühe logistika staabiohvitseriga. 2016. aastal jätkatakse osalemist ühe staabiohvitseriga missiooni peakorteris.

Riigikogu võttis 68 poolthäälega vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis”(134 OE). Selle otsusega pikeneb alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2016 Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali). Järgmise aasta lõpuni pikendatakse ka Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Malis ÜRO rahutagamismissioonil MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali).

Tuleval aastal panustab Eesti EUTM Mali missioonil instruktoritega, kelle ülesandeks on Mali üksuste sõjaväeline väljaõpe. Samuti panustatakse staabiohvitseridega, kes osalevad Mali üksuste väljaõppe planeerimis- ja nõustamisprotsessis. MINUSMA-sse panustab Eesti järgmisel aastal kahe staabiohvitseriga ning vaatlus- ja nõustamismeeskonnaga, kes teenivad MINUSMA koosseisus olevas Hollandi juhitavas mitmeriigi-sihtüksuses ASIFU (All Sources Information Fusion Unit).

Riigikogu katkestas valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel” eelnõu (135 OE) menetluse. Antud eelnõu näeb ette vajadusel kuni 50 tegevväelase kasutamise järgmisel aastal Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitaval operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning riigi võimalustest. Eesti panuseks võivad olla nii staabiohvitserid kui ka mõni üksus, näiteks demineerimismeeskond, jalaväerühm, eriväed. Eelnõuga tagatakse, et Riigikogu otsusega on tagatud kiire ja paindlik operatsioonidesse panustamine.

Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 23. detsember.

Riigikogu võttis 68 poolthäälega ja ühe erapooletu häälega vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis” (136 OE). Selle otsusega pikeneb 2016. aasta lõpuni kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega NATO juhitava nõustamis- ja väljaõppemissiooni Resolute Support (RSM) koosseisus Afganistanis. Eesti jätkab panustamist neljaliikmelise demineerimismeeskonnaga raamriigi Saksamaa juhitavas Põhja-Afganistani regioonis. Eesti riik on osalenud ISAFi (International Security Assistance Force) Afganistani operatsioonil 11 aastat (2003-2014), RSMil aga alates 2015. aastast.

Riigikogu võttis 63 poolthäälega vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis” (137 OE). Selle otsusega pikendatakse järgmise aasta lõpuni kuni 50 tegevväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitava rahvusvahelise rahuvalvemissiooni UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) koosseisus Liibanonis. Operatsioonil osalevate Eesti kaitseväelaste rotatsioon toimub kaks korda aastas. Seetõttu võivad rotatsiooniperioodil samal ajal viibida operatsioonialal nii lahkuvad kui ka saabuvad üksused. Selleks näeb otsus ette, et kaitseväele seatud ülempiiri Liibanoni operatsioonil osalemiseks võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 100 tegevväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest operatsioonipiirkonda. Eesti kontingendist moodustab enamiku mehhaniseeritud jalaväerühm koos logistikaelemendi ja staabiohvitseridega. Rühma ülesanneteks on vaatlus, patrullid ning kontrollpostide mehitamine, mille käigus tehakse koostööd ka Liibanoni relvajõududega.

Riigikogu võttis 59 poolthäälega vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias” (138 OE). Selle otsusega pikendatakse järgmise aasta lõpuni kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias. Eesti mehitab nii staabiohvitseride kui vanemstaabiohvitseride ametikohti. UNTSO ülesanne on jälgida rahukokkulepetest ja relvastuskokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas ning vältida konfliktide eskaleerumist. Eesti sõjalised vaatlejad osalevad ÜRO sõjalise vaatlusmissiooni koosseisus alates 1997. aastast.

Riigikogu tänane istung algas teisipäeval tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud eelnõude menetlusega.

Jätkus valitsuse algatatud erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (142 SE) esimene lugemine, mille kohaselt muutub erakoolide tegevuskulude, ehk koolimaja ülalpidamisega seotud kulude katmine kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks. Täna jätkunud läbirääkimistel võtsid sõna Krista Aru, Jaak Madison ning haridus-ja teadusminister Jürgen Ligi.

Eesti Keskerakond, Eesti Vabaerakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Häältega 38 poolt ja 56 vastu ei leidnud tagasilükkamise ettepanek toetust ja esimene lugemine lõpetati.

Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 23. detsember.

Esimese lugemisel oli ka põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (139 SE), mis langetaks hääletamisõiguslikkuse iga kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses 18. eluaastalt 16. eluaastale vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 156 lõike 2 muudatusele, mis jõustus 13. augustil 2015. Eelnõu näol on tegemist põhiseaduskomisjoni k.a 25. mail algatatud samasisulise seaduse eelnõuga (42 SE), mis läbis Riigikogu täiskogus esimese ja teise lugemise, kuid mis ei saanud täiskogus 10. novembril 2015 kolmandal lugemisel nõutavat häälteenamust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jüri Adams, Martin Helme ja Kalle Laanet. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid häältega 29 poolt, 56 vastu ja kaks erapooletut, ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 11. detsember.

Rahanduskomisjoni algatatud käibemaksuseaduse § 30 muutmise seaduse eelnõu (148 SE). Muudatuse järgi on maksukohustuslasel õigus ettevõtluseks kasutatavalt sõidukilt ja selle tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt sisendkäibemaksu täies ulatuses maha arvata ka juhul kui sõiduautot kasutatakse peamiselt tasu eest korraldatavaks sõitjateveoks tingimusel, et maksukohustuslasel on ühistranspordiseaduses sätestatud ühenduse tegevusluba ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia.

Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 11. detsember.

Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholiseaduse täiendamise seaduse eelnõu (111 SE). Eelnõu näeb ette keelustada tankla territooriumil asuvates ehitistes alkohoolse joogi jaemüük. Juhtivkomisjoni majanduskomisjoni ettepanek oli eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Selle poolt hääletas 55, vastu oli 26 ja erapooletuks jäi kaheksa Riigikogu liiget. Eelnõu langes menetlusest välja.

Riigikogu võttis täna vastu kaheksa seadust.

Häältega 81 poolt ja viis vastu võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (70 SE). Seaduse eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta. Kõigile huvitatud kutsealadele tekib seaduse kohaselt võimalus pakkuda Euroopa kutsekaarti, mis võimaldab kvalifikatsioonide lihtsamat ja kiiremat tunnustamist. Muudatustega selgineb süsteem ka tarbijatele, kuna liikmesriike kutsutakse üles läbi vaatama reguleeritud kutsealade kohaldamisala. Lisaks võetakse kasutusele hoiatussüsteem, mis kohustab riiklikke pädevaid asutusi hoiatama üksteist kutsealaste rikkumiste korral, eelkõige tervishoiusektoris.

Häältega 82 poolt, üks vastu ja kolm erapooletut võeti vastu valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (73 SE), millega reguleeritakse arst-residentide osalemist tervishoiuteenuse osutamisel ja täpsustatakse tervishoiuvaldkonna üliõpilaste tervishoiuteenuse osutamisel osalemise tingimusi. Lisaks laiendatakse üldarstiabiteenuse osutajate ja haiglat või õendushaiglat pidavate teenuse osutajate õiguseid selliselt, et nad saavad väljaspool tavapärast majandustegevust anda kasutusse neile kuuluvat kinnisasja. Samuti laiendatakse teenuste valikut füsioteraapiateenusega.

Häältega 77 poolt ja üks erapooletu võeti vastu valitsuse algatatud sotsiaalseadustiku üldosa seadus (93 SE). Seadusega luuakse ühtsed alused Eesti sotsiaalkaitsesüsteemile ja sotsiaalkaitse korraldusele. Sotsiaalseadustik loob õiguslikud alused, et kaitsta inimest ja perekonda, ennetades, kõrvaldades või vähendades sotsiaalseid riske terviklikult eelkõige töötuse, haiguse, emaduse, töövõimetuse, vanaduse, toitja kaotuse, laste kasvatamise, kuriteoohvriks langemise, sotsiaalse erivajaduse ja toimetulekuraskuste korral. Määratakse ka sotsiaalõiguse põhimõisted – sotsiaalkaitse ja hüvitis ning rahaline ja mitterahaline hüvitis selle liikidena. Seadus määrab teatud põhimõttelise minimaalse standardi, mis on aluseks igasugusele tegevusele sotsiaalkaitse vallas.

Häältega 54 poolt ja 33 vastu võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse (98 SE). Seadus toetub erinevatele põhiseaduslikele väärtustele – õigus abile puuduse korral, sotsiaalriigi printsiibile ja üldisele võrdsusõigusele, mis põhineb õigusele inimväärsele äraelamisele ja õiguspärase ootuse põhimõttele. Riiklikeks ülesanneteks on toimetulekutoetuse maksmine, vajaduspõhise peretoetuse maksmine, rehabilitatsiooniteenuse osutamine, erihoolekandeteenuste osutamine, lapsehoiuteenuse osutamine, asenduskoduteenuse osutamine, abivahendite andmine, sotsiaaltoetuse maksmine Eestisse elama asunud isikule, tasu maksmine lapse hooldamise eest teises perekonnas.

Läbirääkimistel võtsid sõna Marika Tuus-Laul, Jüri Jaanson, Aivar Kokk ja Helmen Kütt.

Häältega 74 poolt ja neli erapooletut võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse (37 SE), millega kehtestatakse tarbijakaitseseaduse uus terviktekst ja võetakse üle EL-i vastav direktiiv EL-i tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta. Olulisemad muudatused puudutavad veebipõhise interaktiivse platvormi loomist eelkõige piiriüleste tarbijakaebuste lahendamiseks ning tarbijale esitatud arve eest tasu küsimise keelamist.

Häältega 66 poolt, viis vastu ja neli erapooletut võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ning elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse (51 SE). Seadus tõhustab meetmeid, mis tagavad telefoni-, mobiiltelefoni- ja lühinumbri numeratsiooni efektiivsema kasutamise. Eelnõu näeb ette olukorra lahendamise, kus numeratsioon on kasutusele võtmata või seda kasutatakse ebaefektiivselt, sealhulgas näiteks ka eritariifsete kõnede petuskeemide korraldamiseks. Eelnõuga muudetakse jälitus- või julgeolekuasutuse tsentraalse jälgimisseadme abil teostatud toimingute kohta kogutavate logifailide säilitamise aega seniselt 5-lt aastalt 10-le aastale. Kuna kohtu loal jälitustegevuse käigus kogutud tõendiks olevat logifaili ei saa hävitada enne, kui on läbi võimalike kohtuvaidluste aegumise tähtaeg, siis pikendatakse logifailide säilitamise tähtaega, kuna neil võib olla kohtumenetluses tõendi tähtsus.

Häältega 76 poolt ja kolm erapooletut võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud pakendiseaduse muutmise seaduse (125 SE). Sellega leevendatakse ettevõtete kohustusi seoses pakendiregistrisse esitatavate andmete audiitorkontrolliga, mille tegemisest vabastatakse pakendiettevõtjad, kes lasevad turule vähem kui viis tonni pakendeid aastas. Statistika kohaselt on selliseid väikeettevõtteid Eestis ligikaudu 2000, nende ettevõtete osatähtsus turule lastud pakendikogusest Eestis on alla kahe protsendi.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud 2016. aasta riigieelarve seaduse (103 SE). Selle vastuvõtmise poolt hääletas 58 ja vastu oli 40 Riigikogu liiget.

Tuleva aasta riigieelarve maht on 8,9 miljardit eurot, mis on 4,2 protsenti ehk 358 miljonit eurot suurem kui 2015. aastaks riigieelarvega planeeriti. Eelarve on 0,6 protsendiga struktuurses ülejäägis. Maksukoormus jääb järgmisel aastal ligikaudu käesoleva aasta tasemele ehk 33 protsendile. Tööjõumaksude mõju maksukoormusele kahaneb järgmisel aastal prognoositavalt 0,66 protsendi võrra SKP-st. Eelarve näeb ette tõsta õpetajate, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate, politseinike ning teiste siseturvalisuse töötajate palgafondi 4 protsenti. Võrreldes tänavusega tõusevad pensionid ja panustatakse rohkem tervishoiule.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad Kadri Simson, Andres Ammas, Priit Sibul, Martin Helme ja Andres Anvelt. Nad tõid välja oma seisukohad ja hinnangud järgmise aasta eelarve kohta. Läbirääkimistel võttis sõna ka juhtivkomisjoni esindaja Remo Holsmer.

Riigihalduse minister Arto Aas andis Riigikogule ülevaade avaliku teenistuse 2014. aasta aruandest. Aas tõi välja, et valitsussektoris töötas 2014. aastal 119 153 inimest, nendest 20 510 on ametnikud. Ametnike arv on võrreldes 2013. aastaga vähenenud ligi tuhande inimese võrra.

Aas peatus ka vajadusel vähendada valitsussektori töötajate arvu võrdeliselt tööealise elanikkonna vähenemisega Eesti riigis tervikuna. See tähendab vajadust aastatel 2015–2019 vähendada töötajate arvu keskmiselt 700 võrra aastas.

Aas rääkis, et avalikus teenistuses töötavad keskmisest kõrgema haridusega inimesed. Kõrgharidusega inimeste osakaal Eesti kõigist hõivatutest ulatus 41-protsendini, samas avalikus teenistuses on nende osakaal oluliselt suurem, 58 protsenti. „Kõrgelt kvalifitseeritud töötajad ootavad oma panuse eest ka kõrgemat palka,“ lausus Aas. Riigiametnike keskmine palk 2014. aastal oli 1338 eurot ja kohaliku omavalitsuse ametnikel 1179 eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Maris Lauri, Külliki Kübarsepp ja Aadu Must.

Riigikogu võttis häältega 53 poolt ja viis erapooletut vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Riigi 2014. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” (85 OE). Selle eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogu-poolse kontrollifunktsiooni teostamist Vabariigi Valitsuse suhtes, anda valitsusele võimalus selgitada oma tegevust aruandeaastal ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon uute eelarveliste otsuste tegemiseks.

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (82 SE) teise lugemise. Eelnõu ajakohastab nõudeid põllumajandusest lähtuva veereostuse piiramiseks. Eelnõu väljatöötamise tingis Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlus nitraadidirektiivi ebapiisava ülevõtmise tõttu Eesti õigusesse. Eelnõuga kavatsetakse tõhustada põllumajanduse mõningaid veekaitsemeetmeid, täpsustada väetiste kasutamisega seotud sätteid ning sõnnikuhoidlatele kehtestatud nõudeid.

Häältega 28 poolt, 45 vastu ja üks erapooletu ei leidnud toetust ettepanek eelnõu teisel lugemisel katkestada.

Läbirääkimistel võtsid sõna Siret Kotka, Artur Talvik, Mart Helme ja Rainer Vakra.

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud Euroopa Liidu liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (117 SE) teise lugemise. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu kultuuriväärtuste parema kaitse direktiiv. Muudatustega tugevdatakse liikmesriikide keskasutuste omavahelist halduskoostööd ning võetakse kasutusele siseturu teabesüsteem. Samuti pikendatakse kultuuriväärtuse omaniku või valdaja vastu tagastamisnõude esitamise tähtaega. Hüvitise maksmine kultuuriväärtuse omanikule või valdajale seotakse hoolsuskohustuse tõendamisega.

Riigikogus läbis teise lugemise ka valitsuse algatatud tagatisfondi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (119 SE). Tagatisfondi seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu eesmärgiks on tõsta hoiustajate kindlustunnet. Ehk teisisõnu on eesmärgiks suurendada hoiuste kaitse ulatust pankade võimalike maksejõuetuse tagajärgede eest.

Istung lõppes kell 20.18.

Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201512091400

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside