Riigikogu algatatud turvalisuspoliitika põhisuunad jõuavad täiskokku
Riigikogu õiguskomisjon saatis täiskokku Riigikogu kõigi kuue fraktsiooni poolt algatatud Riigikogu otsuse „Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015 heakskiitmine“ eelnõu (263 OE). Eelnõu on täiskogus 10. juunil. Algatajate poolt peab ettekande Ken-Marti Vaher, õiguskomisjoni ettekande esitab Toivo Tootsen. Õiguskomisjoni ettepanek on eelnõu vastu võtta.
Eelnõu algatajate kinnitusel annab turvalisuspoliitika põhisuundade heakskiitmine nii täidesaatvale riigivõimule kui ka era- ja mittetulundussektorile sisulise poliitilise juhise inimeste ja ühiskonna turvalisuse suurendamiseks, määrates kindlaks suunad ja põhimõtted ning tähtsustades kõige olulisemaid eesmärke.
„Maksumaksja jaoks muutub turvalisuspoliitika arengusuundade vastuvõtmisel selgemaks milliste eesmärkide täitmiseks kasutatakse riigi raha ja millal saame riigi tegevust meie kõigi turvalisuse tagamisel nimetada edukaks,” selgitas õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher.
Siseminister Jüri Pihl ütles täna õiguskomisjonis, et turvalisuspoliitika põhisuundade peamiseks prioriteediks on inimelude säästmine ja vigastuste arvu vähendamine.
Turvalisuspoliitika põhisuunad loob algatajate kinnitusel kontseptuaalse aluse korrakaitse seaduse eelnõu rakendamiseks ja kohustab ühtlasi täidesaatvat riigivõimu andma regulaarselt seadusandlikule võimule ülevaate turvalisuse ja korrakaitse olukorrast riigis.
Põhisuundade eesmärk on piiritleda turvalisuspoliitika ühtsed põhimõtted, visioon, suunad ja pikaajalised mõjupõhised eesmärgid ning tegevussuunised, millest avalik, era- ja mittetulundussektor peavad lähtuma ning mille saavutamisele kaasa aitama.
Ühtlasi toetavad turvalisuspoliitika põhisuunad nüüdisaegse, ühtse ja õigusriikliku alusega avaliku korra kaitse süsteemi loomist Eestis. Vastav süsteem lähtub printsiibist, mille kohaselt Eesti sisemise stabiilsuse kindlustamisel ning inimelude päästmisel ja kaitsmisel on ohtude ennetamine ja tõrjumine ning kodanike ulatuslik kaasamine sellesse protsessi oluliselt tõhusam karistusõiguslikest meetmetest.
Riigikogu pressitalitus