Riigikaitsekomisjon väljendab kaitseministrile ja kaitseväe juhatajale saadetud kirjas muret seoses mitmete probleemidega kaitseväes

10. ”” 11. märtsil olid riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni liikmed ühisel väljasõidul, mille käigus tutvuti lähemalt kaitsejõudude infrastruktuuriga. Sellest tulenevalt otsustas riigikaitsekomisjon saata kaitseministrile Jaak Jõerüüdile ja kaitseväe juhatajale viitseadmiral Tarmo Kõutsile kirja, milles juhitakse tähelepanu probleemidele, mis kerkisid üles riigikaitseobjektidega tutvumisel.

Riigikaitsekomisjoni liikmed väljendavad oma muret seoses kaitseväe keskpolügooniga, mille kasutusele võtmine on takerdunud kohtuvaidlustesse paari eraisikuga. Komisjoni liikmed leiavad, et raskerelvade ja kogu kaitseväe väljaõppe tagamise seisukohast on kaitseväe keskpolügooni olemasolu hädavajalik.

Teise olulise teemana toob komisjon esile õppuste puuduliku tasustamise. ”Kaadrikaitseväelaste jaoks on probleemiks nn. metsatasu puudumine, mis on seotud õppusega, kus üksuse kaadrikoosseis on näiteks nädalate kaupa metsas, kuid neil tuleb sõna otsese mõttes oma toitlustamise eest peale maksta,” seisab kaitseministrile saadetud kirjas.

Nagu osutab komisjon, on kaadrikaitseväelastele makstav toiduraha väiksem, kui ajateenijale välitingimustes ette nähtud toiduraha. Lisaks teeb kaadrikaitseväelane väliõppuse ajal ületunde, mille eest täiendavat tasu pole ette nähtud.

Probleeme näeb komisjon ka seoses kaadrikaitseväelastele õppustel osutatava arstiabiga. Praegu kehtiva korralduse kohaselt tuleks õppusel olev kaadrikaitseväelane viia terviserikke puhul perearsti juurde, sest kaitseväe üksuse meditsiiniline teenistus ei tohiks talle arstiabi osutada. Riigikaitsekomisjoni arvates tuleks kaaluda kaitseväeteenistuse seaduse muutmist ja sätestada, et õppuste käigus osutatav esmane arstiabi antakse kaitseministeeriumi eelarves ettenähtud vahenditest ja edasine ravi toimuks vajadusel ravikindlustuse seaduses sätestatud korras.

Riigikogu komisjonid täheldasid ka mitmeid kaitseväelaste olmega seotud probleeme.

Kokkuvõttes leidis komisjon, et tervikuna on olukord kaitseväe üksustes siiski hea ”” nii kaitseministeerium, kaitsejõudude peastaap kui ka kaadrikaitseväelased on teinud ära tänuväärse töö kaitseväe ülesehitamisel. Riigikaitsekomisjon loodab tõstatunud probleemid koostöös kaitseministeeriumi ja kaitseväe juhatajaga riigikaitseliste õigusaktide osas lahendada.

Lisainformatsioon: riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engel,

631 64 70