Kultuurikomisjoni ja riigikaitsekomisjoni ühisistungil arutati ajaloo-, ühiskonna- ning riigikaitseõpetuse seostamist ning väärtuspõhise kasvatuse tähtsust õppetöös.

Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must pidas kahe komisjoni koostööd oluliseks ja märkis, et istungil tulid selgelt esile tugevad sisemised seosed eri ainete vahel. Tema sõnul tõstsid komisjoni liikmed esile rea olulisi probleeme ja kitsaskohti ning juhtisid tähelepanu, et endiselt tuleb arvestada erinevast inforuumist tulenevate vaadete erinevusega eesti- ja muukeelses keskkonnas.

Riigikaitsekomisjoni esimehe Hannes Hanso sõnul näitavad avaliku arvamuse uuringud, et muukeelse ja eestikeelse elanikkonna suhtumise ja hoiakute vahel riigikaitsesse on erinevus. „Suur mõju on meediaruumil ja kodus kujunenud hoiakutel, kuid vähemalt sama tähtis on koolis õpetatav,“ ütles Hanso. „Inimeste arusaamad ja hoiakud riiki on vaata, et tähtsamadki kui pelgalt meie kasutuses olev relvastus .“

Hanso sõnul on oluline, mida probleemi teadvustamisel koolides väärtuspõhise kasvatuse osas ette võetakse.

Komisjonile selgitati, et õpiväljundite nüüdisajastamisega seoses toimub koostöös aineõpetajatega ka ühiskonna-, ajaloo- ja riigikaitseõpetus sidustamine. Istungil toonitati, et õppekava peab olema üles ehitatud väärtuspõhiselt.

Märgiti, et võtmerollis on ennast arendav ja õpilasi kaasahaarav õpetaja. Seepärast peab õpetajate värbamisse ja valikusse suhtuma kriitiliselt.

Sel õppeaastal õpib Eestis riigikaitset 113 õpetaja juhendamisel 5300 õpilast 149 koolis. Kaitseministeerium kulutab riigikaitseõpetusele koolides aastas ligi 625 000 eurot, millele lisandub õpetajate palk haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest. Koostamisel on uus riigikaitseõpetus õpik.  

Istungist võtsid osa Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi, Koolijuhtide Ühenduse, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kaitseministeeriumi esindajad.

Istungi fotod.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected] 
Päringud: [email protected]

Tagasiside