Riigikogu riigikaitsekomisjon ja väliskomisjon arutasid täna Eesti julgeolekupoliitika aluste kavandit ning tegid oma ettepanekud, kuidas uut alusdokumenti täiendada.

Riigikaitsekomisjoni esimehe Raimond Kaljulaidi sõnul annab alusdokument suuna Eesti lähiaastate julgeolekupoliitikale. „Riigikaitsekomisjoni seisukohast on oluline, et Eesti julgeolekupoliitika alused peegeldavad seda aega, milles me elame. Venemaa sõda Ukraina vastu on agressioon kogu senise reeglitel põhineva maailmakorra vastu. Venemaa rõhutab, et on sõjas NATO ja läänega laiemalt ning seda tuleb võtta täie tõsidusega,“ ütles ta. „Meie jaoks on oluline julgeolekupoliitika alustes fikseerida, et kulutame ka pikemas perspektiivis vähemalt kolm protsenti riigikaitsele, ning samuti, et kajastatud saaks mittesõjalise riigikaitse ja elanikkonnakaitse olulisus.“

Väliskomisjoni esimees Andres Sutt märkis, et Venemaa täiemahuline agressioonisõda on oluliselt muutnud maailma julgeolekupilti. „Demokraatlike riikide ja autoritaarsete režiimide kasvav vastasseis peegeldub ka rahvusvahelistes majandussuhetes. Reeglitepõhise maailmakaubanduse taastamiseks peab Euroopa Liit kasvatama oma tehnoloogilist võimekust ja soodustama innovatsiooni,“ ütles ta.

Riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni liikmed pidasid muu hulgas oluliseks teha julgeolekupoliitika alusdokumenti täiendusi, mis puudutavad kaitsekulude taseme tõstmist vähemalt kolmele protsendile SKPst ning ka mittesõjalise riigikaitse, sealhulgas elanikkonnakaitse rahastamisele miinimumeesmärgi seadmist. Samuti andsid komisjonide liikmed soovitusi, mis käsitlevad näiteks julgeolekuohtude sõnastamist, Kaitseliidu rolli ja Eesti kaitsetööstuse toetamist. Saadikud tegid ettepanekuid ka alusdokumendi ülesehituse, eesmärkide ja terminoloogia kohta.

Uue aasta algul valmiv ja seejärel Riigikogu menetlusse jõudev julgeolekupoliitika alusdokument lähtub uuendatud strateegilisest ohuhinnangust ning toetub 2017. aastal vastu võetud julgeolekupoliitika alustele. Dokumendi eesmärk on kirjeldada 2022. aasta lõpu seisuga julgeolekukeskkonda, selgitada muutuvas julgeolekukeskkonnas Eesti eesmärke ja kirjeldada eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi. Dokument käsitleb Eesti tegevust viies tegevusvaldkonnas: ühiskonna sidusus ja riigi kerksus, sisejulgeolek ja avalik kord, sõjaline kaitse, rahvusvaheline tegevus ning majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused.

Julgeolekupoliitika alused koostab valitsus ja kiidab heaks Riigikogu.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud [email protected]