Riigikaitsekomisjon: tsiviil-militaar koostöö Tapal ei vaja erimeetmete rakendamist
Riigikaitsekomisjon kuulas täna ära Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi selgitused Tapa linnas mai keskel aset leidnud vahejuhtumi kohta ning leidis üksmeelselt, et antud juhtum on kahetusväärne, kuid tsiviil-militaar koostöö Tapal ei vaja erimeetmete rakendamist.
Komisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul veendus komisjon, et mai keskel läksid britid küll Tapa linnas teenistusest vaba aega veetes liiale, kuid ühe kahetsusväärese intsidendi põhjal ei saa teha üldistusi. „15. mai juhtum oli kindlasti kahetusväärne, kuid meile kinnitati, et vahejuhtum pole olemas oleva info põhjal midagi sellist, mis viitaks olukorra eskaleerumisele ja ei vaja erimeetmete rakendamist,“ ütles Eesmaa.
Komisjon taunib igat taolist vahejuhtumit ja hoiab ka edaspidi taolised intsidendid tähelepanu all. Komisjoni hinnangul tuleb arvestada ka võimalusega, et iga juhtumi kajastamisel on meie idanaabril võimalus selle pinnalt alustada desinformatsiooni kampaaniat.
Eesmaa rõhutas, et koostöö NATO kontingendiga on kõikidel tasanditel väga hea. „See ei ole üksnes sõjaväelaste ladus koostöö, vaid ka igapäevane koostöö mitmel tasandil kohaliku omavalitsuse ja kohalike elanikega,“ ütles ta ja viitas näiteks spordirajatiste ehitusele Tapal.
Tsiviil-militaarkoostööst Tapa linnas andsid komisjonile ülevaate Kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel ja Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse asekantsler Meelis Oidsalu.
Sirel möönis, et 15. mai vahejuhtum Tapal oli väga häiriv ja kahetusväärne, kuid ei vaja erakorraliste meetmete rakendamist. „Oleme valmis nendele asjadele reageerima, kui probleemid peaksid korduma,“ ütles Sirel. Tema sõnul on sõjalise korra ja distsipliini tagamine Tapa linnakus ja väljaspool seda kogu aeg tähelepanu all.
Sirel rääkis komisjonile, et olukorda on arutatud ka Tapa vallavanemaga ning koostöö kohaliku omavalitsusega jätkub. Sireli sõnul pole Tapa vallalt tulnud sõnumit, et olukord oleks ärev. Ta kirjeldas, et läbisaamine kohalike elanikega on hea, kuigi nad ise viitavad, et igapäevane kontakt on minimaalne. Sireli sõnul on NATO kontingendi liikmetele soovitatud teenistusest vaba aega veeta võimalusel ka väljaspool Tapat.
NATO sõdurid on Tapal teeninud aastast 2014. Nelja aasta jooksul on roteeruvalt teeninud üle 5000 briti sõduri. Nende aastate jooksul on registreeritud alla kümne vahejuhtumi.
Tapa linnas mai keskel liitlasvägede sõduri ja Eesti kaitseväelase vahel puhkenud intsidendi suhtes on alustatud kriminaalmenetlust. Avaliku korra võimalikku rikkumist ja sunni kasutamise nõuetekohasust menetleb Politsei- ja Piirivalveamet (PPA).
Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]