Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu riigikaitsekomisjon otsustas täna toetada ja saata täiskogu ette esimesele lugemisele eelnõu, mis laiendab elutähtsate teenuste ja nende osutajate ringi ning aitab parandada teenuseosutajate ja kogu riigi valmisolekut kriisidega toime tulla.

Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul peab komisjon muudatusi oluliseks, sest need aitavad arendada ja tugevdada Eesti laia riigikaitset. „Me pingutame sõjalise kaitse tugevdamise nimel, kuid vähemalt sama oluline on see, mida me teeme elanikkonnakaitse ja teiste laia riigikaitse tsiviilvõimete ülesehitamise valdkonnas. Me ei kaitse – iseseisvalt ja kollektiivselt – sõja korral lihtsalt maad ehk territooriumi, vaid eelkõige oma inimesi ja nende eluks vajalikku taristut,“ ütles ta.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mille eesmärk on tagada elutähtsate teenuste osutajate toimepidevus ning riigi toimimine eri laadi kriisides. Elutähtsaks loetakse teenust, kui sel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele, selle katkemine ohustab muu hulgas inimeste elu või tervist või toob kaasa suure keskkonnakahju ning sel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele.

Eelnõuga lisatakse elutähtsate teenuste nimekirja seitse teenust: lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, avaliku raudtee ja sadamate toimimine, toidu ja ravimitega varustamine ning perearstiabi toimimine. Kui praegu korraldab Sotsiaalministeerium vältimatu abi tagamist, siis edaspidi tuleb elutähtsa teenusena tagada tervishoiuteenuste toimimine laiemalt. Muudatuste tulemusel saavad elutähtsa teenuse osutajaks näiteks lennujaama-, raudtee- ja sadamaoperaatorid, aga ka perearstid, ravimite hulgimüüjad ja suuremad toidukäitlejad.

Kui praegu loetakse elutähtsa teenuse osutajaks vee- ja kaugkütteettevõtjad ning teede korrashoidjaid, kes osutavad teenust vähemalt 10 000 elanikuga omavalitsuses, siis edaspidi saavad elutähtsa teenuse osutajateks kõik vastavad ettevõtjad, olenemata omavalitsuse elanike arvust. Elutähtsate teenuste arv kasvab eelnõuga 14-lt 21 ning teenust pakkuvate ettevõtete arv 107-lt 422ni. Elutähtsaid teenuseid korraldavate asutuste arv tõuseb 36-lt 83-le ning nende hulka hakkavad veevarustuse, kanalisatsiooni, kaugkütte ja teede korrashoiu tagamiseks kuuluma kõik kohalikud omavalitsused.

Elutähtsa teenuse osutajatel tuleb koostada toimepidevuse riskianalüüs ja plaan, korraldada õppuseid ning täita muid toimepidevuse tagamiseks seatud nõudeid, sealhulgas selgitada välja kõige olulisemaid töölõike täitvad ametikohad ja teha neid täitvatele inimestele vajadusel taustakontroll. Samuti peavad teenusepakkujad olema eelnõu kohaselt valmis läbima teenuse toimepidevuse hindamiseks sõltumatu auditi.

Eelnõu loob alused ka riiklike elutähtsa teenuse üleste strateegiliste eesmärkide seadmiseks ja meetmete kavandamiseks. Riigikantselei juhtimisel hakatakse edaspidi koostama üleriigilist riskianalüüsi ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegiat, et teenuseosutajate toimepidevust paremini suunata ja kavandada. Strateegia osana peavad kõik omavalitsused koostama oma riskianalüüsi ning hindama riske, haavatavust ja valmisolekut riskide realiseerumiseks.

Riigikaitsekomisjon tegi ettepaneku võtta valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (426 SE) täiskogu istungi päevakorda 4. juunil ja eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Komisjoni istungil tutvustas eelnõuga plaanitavaid muudatusi peaminister Kaja Kallas.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside