Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Elanikkonnakaitse tegevuskava arutanud Riigikogu riigikaitsekomisjon leidis tänasel istungil, et elanike valmisoleku suurendamiseks vajalikud tegevused vajavad püsivat rahastust.

Riigikaitsekomisjoni esimehe Raimond Kaljulaidi sõnul on oluline, et Eesti inimestel oleksid oskused ja teadmised, mida teha ja kuhu minna, et tagada kriisi või sõjaohu korral enda ja oma perekonna turvalisus. „Päästeamet on saanud selleks ja järgmiseks aastaks üle 50 miljoni euro lisaraha, millega on muu hulgas võimalik luua 16 linna hõlmav sireenide võrgustik, kujundada avalikud varjumiskohad ning teha palju muud olulist. Need on olulised ja positiivsed sammud, kuid näeme vajadust panustada sõjalise kaitse kõrval veelgi rohkem ka elanikkonnakaitsesse. Sellega on vaja tegeleda järjepidevalt ning see eeldab püsirahastust,“ ütles ta.

Riigikaitsekomisjonile elanikkonnakaitse tegevuskava tutvustanud Siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler Viola Murd märkis, et sõda Ukrainas on toonud teravalt esile vajaduse astuda kiireid ja jõulisi samme, et sõja korral suudaksime aidata ka oma elanikke. „Hea on tõdeda, et sõjaliste võimekuste arendamise kõrval on riik ka elanikkonnakaitsele eelarvelisi vahendeid taganud. Oleme lisaeelarvega saadud vahendite eest planeerinud sel ja tuleval aastal näiteks luua ohuteavitussüsteemi, korraldada elanikele ja kohalikele omavalitsustele õppusi ning koolitusi, tähistada suurlinnades varjumiskohad ning toetada kohalike omavalitsuste kriisivalmidust,“ märkis Murd. „Küll aga on tähtis, et meil oleks võimalik tagada arendused ja nende hooldus ka alates 2024. aastast. Vaid jätkusuutliku ja püsiva rahastusega on võimalik jõuda kõiki inimesi arvestava ja hõlmava elanikkonnakaitseni,“ lisas asekantsler.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu märkis, et 24. veebruari järel on maailm muutunud ja Päästeametist on saanud elanikkonnakaitseasutus. „Meie lähiaastate väljakutsed on seotud inimeste teadlikkuse ja ise hakkamasaamise võime tõstmisega, omavalitsuste kriisivalmisoleku suurendamisega ja Päästeameti toimepidevuse tõstmisega. Laiapindne riigikaitse tähendab seda, et senisest suuremat tähelepanu tuleb pöörata riigikaitse olulise osa – mittesõjaliste võimete arendamisele. Selleks tehtavad kulutused on otsene panustamine riigi kaitsevõimekusse,“ märkis Tammearu.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside