Riigikaitsekomisjon algatab eelnõu ajateenijatele keeleoskusnõude seadmiseks
Riigikogu riigikaitsekomisjon otsustas ühehäälselt algatada seaduseelnõu, millega kehtestatakse ajateenistusse asuvatele kutsealustele alates järgmise aasta algusest B1-tasemel eesti keele oskuse nõue ja nähakse ette, et nõude täitmata jätmisel tuleb aasta jooksul läbida kohustuslik keelekursus.
„Oleme erinevaid võimalusi üsna pikalt arutanud ja täna otsustasime üksmeelselt minna kohustusliku keeleõppe teed. Soovime seadusemuudatuse jõustada 1. jaanuarist, nii et esimesed keelekursused läbinud noored saaksid ajateenistust alustada järgmise aasta keskpaigas,“ ütles riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu.
Eelnõu kohaselt peavad kõik ajateenistusse asuvad kutsealused oskama alates 2027. aasta algusest vähemalt B1-tasemel eesti keelt. Kui kutsealune ei ole haridust omandanud eesti keeles või tema keeleoskust ei ole võimalik andmekogude põhjal tuvastada, peab ta tegema kohustuslikus korras B1-taseme keeleeksami.
Seletuskirja kohaselt eeldab ajateenistuse läbiviimine piisavat eesti keele oskust, mida on vaja nii käskude mõistmiseks, ohutusnõuete järgimiseks kui ka väljaõppes osalemiseks. „Senine praktika on näidanud, et napi keeleoskusega ajateenija ei pruugi ka kogu sõjaväelise väljaõppe jaoks olulist materjali päriselt omandada, vaid osa sellest võib jääda mehaanilise, ilma tegeliku arusaamiseta päheõppimise tasemele. Puuduliku keeleoskusega ajateenija ei pruugi aru saada sõduri ellujäämiseks vajalikest suunistest ja käskudest,“ seisab eelnõu seletuskirjas.
Eelnõu näeb ette, et kui kutsealune ei soorita B1-taseme eksamit, peab ta läbima ühe aasta jooksul Integratsiooni Sihtasutuse korraldatava keelekursuse ning tegema eksami uuesti. Esmakordse keeleõppe läbimise eest tasub riik. Kui kutsealune jätab korduvalt kas keeleõppesse või tasemeeksamile minemata, saab Kaitseressursside Amet rakendada tema suhtes haldussunnimeetmeid, sealhulgas peatada näiteks juhtimis- või jahipidamisõiguse, aga ka kalastuskaardi või relvadega seotud lubade kehtivuse. Samu meetmeid saab juba praegu kasutada korduvalt ja põhjuseta terviseseisundi hindamisel osalemise või ajateenistusse ilmumise kohustuse täitmata jätmisel.
Eelnõu seletuskirja kohaselt võimaldab muudatus Kaitseväel keskenduda oma põhiülesandele ehk sõjaväelise väljaõppe andmisele. Eelnõuga nähakse ette ka keelekursusel ja tasemeeksamil osalemise eest hüvitise maksmine. Keeleeksamil ja keelekursustel osalemise kogukulud – hinnanguliselt 400 000 eurot aastas – kaetakse riigieelarvest.
Algselt soovis riigikaitsekomisjon ajateenijatele keeleoskusnõude seada juba novembris vastu võetud seadusega, ent kui president selle välja kuulutamata jättis, võeti vastav säte seadusest välja ja otsustati küsimus lahendada eraldi eelnõuga. Eelnõu töötas välja riigikaitsekomisjoni moodustatud töörühm, kuhu kuulusid Riigikogu liikmete kõrval Kaitseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Kaitseressursside Ameti, Haridus- ja Noorteameti ning Integratsiooni Sihtasutuse esindajad.
Kaitseväeteenistuse seadust muutva eelnõu plaanib riigikaitsekomisjon Riigikogu menetlusse anda järgmisel esmaspäeval.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
