Euroopa Liidu rahvusparlamentide välis- ja kaitsekomisjonide liikmete ja Euroopa Parlamendi saadikute debati fookuses olid Euroopa kaitsekoostöö eesmärgid ja kaitsekulude suurus, samuti küberohud ja strateegiline kommunikatsioon.

Tallinnas toimunud parlamentide vahelisel ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika konverentsi sõnavõttudes räägiti kaitsekulutuste panuse mõõtmisest. Samuti arutleti kas ja missugused on takistused ja vastuargumendid Euroopa kaitsekoostöö arendamisel.

Eesti kaitseminister Jüri Luik juhtis tähelepanu sellele, et Euroopa kaitsekoostöö arendamisel tuleb jääda realistlikuks. Tema sõnul on riikidel kaitsekoostöö osas erinevad eesmärgid ja meie ülesanne on nendes kokku leppida.

Euroopa Välissuhete Nõukogu kaasjuht Carl Bildt tõi välja, et piirkondliku ja ülemaailmse julgeoleku tagamiseks peab olema nii sõjaline võimekus kui strateegiline tahe.

NATO peasekretäri asetäitja avaliku diplomaatia alal Tacan Ildem tõi esile NATO ja Euroopa Liidu kaitsepoliitika koostöö. Tema sõnul ei saa Euroopa Liit teha üksinda kõike, mida NATO teeb ja just sellepärast tulebki teha koostööd. Ta lisas, et regiooni julgeoleku tagamisel on roll ka Euroopa Liitu mitte kuuluvatel riikidel.

Hübriidmaailma praktilisi aspekte käsitlevas paneelis räägiti küberohtudest ja strateegilisest kommunikatsioonist. Euroopa välisteenistuse East StratComi rakkerühma juht Giles Portman rääkis libauudiste ja valeinformatsiooni levikust ja nende tõkestamisest. „Keskendume sõnumi sisule ja mitte sõnumitoojale,“ rõhutas Portman.

Eesti Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektor Taimar Peterkop rõhutas, et digitaalse ühiskonna ja küberruumi kaitsmine riigis on meeskondlik töö. Valimiste mõjutamise näitel  ütles ta, et küberkuritegevuse teeb ohtlikumaks ja raskesti avastatavaks see, et seda saab teenusena osta.

Konverentsi fotod.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected] 
Päringud: [email protected]