Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Istanbulis kolm päeva kestnud NATO Parlamentaarse Assamblee 62. aastaistungil keskendusid arutelud terrorismi tõkestamisele, olukorrale Lähis-Idas, NATO kaitsevõimekuse tõstmisele, kaitsekulutuste kriteeriumi täitmisele ja transatlantilistele suhetele USA uue presidendi ameti ajal. Seoses suurenenud Venemaa ohuga oli arutluse all ka sõjalise jalajälje suurendamine Balti riikides ja Poolas.

 

NATO parlamentaarse assamblee Eesti delegatsiooni esimees kaitse- ja julgeoleku komitee liige Ants Laaneots pidas oluliseks, et NATO on ühtne ja vaatamata liikmesriikide kultuurilistele ja geopoliitilistele erinevustele panustatakse julgeoleku tagamiseks võrdselt.

„Kui enne Venemaa agressiooni Ukrainas langesid liikmesriikide kaitsekulutused, siis 2014. aastal kahanemine peatus ja tänaseks on märgata juba väikest kasvu,“ ütles Laaneots oma sõnavõtus. Ta tõi välja, et lisaks Eestile, kes kulutab järgmise aasta eelarvest kaitsekultusteks 2,18 protsenti SKP-s, täidavad kahe protsendi nõuet veel neli NATO liikmesriiki – Kreeka, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Poola.

Laaneots viitas oma sõnavõtus USA vastvalitud president Donald Trumpi lubadustele tõsta oluliselt USA kaitsekulutuste eelarvet rõhuasetusega sõjalaevastiku suurendamisele ning toetada NATOt, kuid suhtuda kriitiliselt partneritesse, kes ei täida kahe protsendi kohustust.

Laaneots avaldas ka soovi, et NATO väekontingendi osa Balti riikides kasvaks veelgi. Ta viitas asjaolule, et Balti riigid pole oma väiksuse tõttu võimelised looma üksi tõhusat õhukaitsesüsteemi ega laevastikku, et tagada kriisiolukorras ohutut mere- ja õhukommunikatsiooni.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg kinnitas täna Istanbulis esinedes, et NATO suurendab kollektiivkaitset Ida-Euroopas – Balti riikides ja Poolas. Tema sõnul ei olnud NATOl enne Venemaa agressiooni Ukrainas kavatsust Ida-Euroopasse nii palju panustada, kuid nüüd on olukord oluliselt muutunud. Stoltenbergi sõnul ei suurenda NATO oma jõude mitte selleks, et sõdida, vaid selleks, et sõda ära hoida. Tema sõnul on selleks parim võimalus usutav heidutus.

Vastuseks Laaneotsa sõnavõtule ütles Stoltenberg, et ta saab Balti riikide murest aru ning kinnitas, et võimaliku kriisi korral saadetakse Balti riikidele ja Poolale koheselt appi NATO kiirreageerimise jõududesse kuuluvad üksused.

Aastaistungil osalenud tunnustasid võõrustajamaad Türgit panuse eest migratsioonikriisi ohjamisel. Ühiselt avaldati solidaarsust Türgile, kes on NATOs suuruselt teine liikmesriik. Samas leidis sõnavõttudes kriitikat Türgi riigipöördekatse järgne tegevus.

NATO Parlamentaarne Assamblee valis uueks presidendiks Itaalia delegatsiooni liikme Paolo Alli.

 

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside