Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson rõhutas Roostal toimuvatel kõrgematel riigikaitsekursustel esinedes, et Venemaa on vallandanud Lääne suunal jõumängu, sisuliselt hübriidse sõja, mille vastu aitab üksnes NATO jõuline ühispoliitika.

„Läänemaailma parim kaitseliit NATO vajab tõsist poliitilist süsti, et vastu seista kahele pikaajalisele ohule – Venemaa revisionistlikule ja agressiivsele poliitikale ning islamiäärmusluse levikule,“ ütles Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul on Venemaa ja Iraani avalik sekkumine Süüria kodusõtta muutnud selle rahvusvaheliseks konfliktiks, millel võivad olla väga kaugeleulatuvad mõjud. „Moskva ja Teherani ühiseks eesmärgiks on päästa Süüria president al-Assad ning sundida samas USA ja teised lääneriigid Lähis-Idas taanduma,“ rääkis Mihkelson.

Tema sõnul on Venemaa viimastel aastatel oma agressiivsete sammudega pidevalt kompinud Lääne reaktsioone, mis on küll viinud Venemaa sanktsioonide tõttu teatavasse isolatsiooni, kuid vähemalt praegu ei näi see Kremlis kedagi kohutavat.

Mihkelson tõi eile õhtul riigikaitsekursustel osalejatele kõneledes välja, et kuigi sõda Ukrainas pole veel kaugeltki ajalugu, on just Süüriast kujunenud sõna otseses mõttes rahvusvahelise julgeoleku püssirohutünn. Ta näeb ohtu nii Venemaa õhuväe agressiivses tegevuses Süürias kui Türgi õhupiiri rikkumises, mis võivad viia ettearvamatute tagajärgedeni.

Eesti julgeolekut silmas pidades rõhutas Mihkelson, et erakordselt oluline on jälgida sündmuste arengut Süürias ja Lähis-Idas laiemalt. „Esiteks läheb meile otseselt korda meie liitlaste, eeskätt Türgi julgeolek ja tema piiride puutumatus,“ ütles Mihkelson. „Teiseks on ilmne, et Venemaa ei pruugi piirduda oma mõjualasid laiendavas pealtungis üksnes Süüriaga.“

Mihkelson näeb ohtu, et halbade asjaolude kokkulangemisel või vahetu konflikti tekkimisel NATO liikmetega võib kiirelt pingestuda olukord ka Balti regioonis. „Moskvas võidakse teha valearvestus ning panustada näilisele strateegilisele ülekaalule Läänemere ruumis,“ ütles ta. Seepärast on riigikaitsekomisjoni esimehe sõnul äärmiselt oluline, et meie liitlased jätkaksid suuremas tempos heidutusvõime loomist Poola-Balti piirkonnas.

Kõrgemad riigikaitsekursused toimuvad kaks korda aastas ja nende eesmärk on tutvustada Eesti julgeoleku-, välis- ja kaitsepoliitikat ning riigikaitse laiapõhjalist käsitlust, suurendada koostööd ning ühiskondlikku sidusust riigikaitse valdkonnas.  Alates 1999. aastast toimuvad kursused on tänaseks läbinud 1700 inimest.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside