Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles Londoni Ülikoolis toimunud Balti sümpoosionil esinedes, et sisuline ja toimiv dialoog Venemaaga on võimalik vaid siis, kui Lääs panustab senisest rohkem nähtavasse ja usutavasse heidutusse.

“Meie kõigi huvides oleks taandada pingeid ja vältida ohtlike stsenaariumite käivitumist suhetes Venemaaga. Paraku on see võimalik üksnes siis, kui Venemaa agressiivsele poliitikale seatakse vastuseks nähtav ja usutav heidutus,” ütles Mihkelson ühise Venemaa strateegia vajadusest rääkides. Tema sõnul on ajalugu korduvalt tõestanud, et vaid tajutav jõud suudab Venemaad ohjeldada. Alles siis saab maksvusele pääseda sõna jõud.

Mihkelson rõhutas, et Venemaa peab juba aastaid Lääne vastu hübriidset külma sõda, mille eesmärgiks on murendada Euroopa Liidu ja NATO ühtsust ning sundida Läänt üle vaatama Berliini müüri järgselt kujunenud julgeolekuarhitektuuri Euroopas.

Mihkelson tõi oma esinemises välja viis kesksemat küsimust, millele peaksid lääneriigid nüüd ja kohe keskenduma. Esiteks tuleb lääneriikidel ühiselt mõista, et Venemaalt lähtub täna ja nähtavas tulevikus Euroopa Liidule ja eriti NATOle suurim eksistentsiaalne oht.

Teiseks tuleb töötada Euroopa ja laiemalt läänemaailma ühtsuse säilimise nimel. Mihkelson küsis siin retooriliselt: “kas Brexit oleks Venemaa huvides? Jah, ilmselt küll”. “Mida rohkem on Euroopa riikide sees ja vahel murenemist, seda lihtsam on Venemaal oma eesmärke saavutada,” ütles Mihkelson.

Kolmandaks rõhutas Mihkelson läheneva NATO tippkohtumise raames vajadust tõsta heidutuse usutava ja nähtava tasemeni. Seda saaks teha liitlasüksuste kohaloleku märkimisväärse suurendamise läbi alliansi idatiival, eriti Balti riikides.

Neljandaks tõi riigikaitsekomisjoni esimees välja Ukraina toetamise tähtsuse. “Pole mingit kahtlust, et geopoliitiline võistlus Ukraina tuleviku pärast määrab ära nii Vene-Lääne suhete arenguvektori. Ukraina ebaõnnestumine üksnes suurendaks pingeid nendes suhetes,” ütles ta.

Viiendaks rõhutas Mihkelson ühiste väärtuste ja kodaniku vabadusele keskenduva eluviisi kaitsmist. “Eksivad need, kes arvavad, et Venemaa ja Lääne suhetes puudub täna ideoloogiline vastasseis. Nagu ka 30 aastat tagasi nii ka nüüd on jätkuvalt aktuaalne tõsine veelahe demokraatliku Lääne ning autoritaarse või kohati totalitaarse Venemaa vahel. Sellist infosõda, nagu täna, pole kunagi varem nähtud. Siin on vabal maailmal palju teha, et mitte kaotajaks jääda,” ütles Mihkelson.

Balti Sümpoosion toimus Londonis juba kaheksandat korda. Sellel aastal kandis üritus pealkirja „Baltic Symposium 2016: Cutting Edges of Europe“. Sümpoosioni korraldavad Balti Nõukogu ning Eesti, Läti ja Leedu saatkond koostöös UCL School of Slavonic and East European Studies’iga.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]