Riigikaitsekomisjon ja keskkonnakomisjon käsitlesid ühisistungil tuuleparkide rajamisega seotud riigikaitselisi aspekte. Ühiselt leiti, et kiiresti on vaja leida toimiv lahendus, mis ei kahjusta Eesti julgeolekut.

Riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul vähendavad Ida-Virumaale kavandatavad tuulepargid riigikaitselist heidutusvõimet, tekitades radarisüsteemide tööle olulisi takistusi. „Eelhoiatus on Eesti riigikaitse tagamisel väga olulise tähendusega,“ sõnas Mihkelson. „Võttes arvesse meie geograafilist asukohta ja keerulist julgeolekuolukorda, peab riik võtma selge seisukoha tuuleparkide rajamise lubamises või mittelubamises julgeolekutundlikel piirialadel.“

Mihkelson viitas Soomele, kes on tuuleparkide rajamise riigi idapiirile sisuliselt keelustanud ning pakub arendajatele asendusmaad mujal.

Riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert tõi esile, et Eesti, Läti ja Leedu on NATO piiririigid ja sellest tulenevalt kogutakse eelhoiatuse informatsiooni ka NATO vajadusteks. „Seetõttu ei räägi ma ainult Eesti julgeoleku huvidest, vaid oluliselt laiemast julgeolekuhuvist,“ ütles Kert.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul ei saa tuuleenergiat arendada riigikaitse prioriteetide arvelt ja seetõttu on oluline leida toimiv lahendus. Ta pidas vajalikuks välja töötada riiklik kompensatsioon ettevõtjatele Ida-Virumaale juba tehtud investeeringute katteks ning pakkuda asendusmaad mujal Eestis, kus arendaja huvi ei põrku riigikaitse prioriteetidega. Vakra tõi välja, et energiajulgeoleku mõttes on Eesti elektrivõrk vaja lõplikult lahti ühendad Venemaa elektrivõrgust ja liita see tugevamalt Kesk-Euroopa elektrivõrkudega.

Istungist võtsid osa kaitseministeeriumi, keskkonnaministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad ja eksperdid.

Komisjonile selgitati, et tuuleparkide töö takistab raadiosüsteemide ja radaritega luureinfo kogumist. Tuulikute labad löövad raadiosignaalid laiali ja potentsiaalset infot ei saa positsioneerida ega identifitseerida. Radarite puhul tekib tuuliku ümber umbes kahekilomeetrine pimeala, kust radar ei saa väljasaadetud signaali lendavalt objektilt tagasi.

Sellest tulenevalt ei saa julgeoleku kaalutlustel Lääne- ja Ida-Virumaale, aga ka osaliselt Lõuna-Eestisse mitte ühtegi tuuleparki püstitada.

Majandus- ja kommunikatsiooniminsiteeriumi esindaja tõi esile asjaolud, mis käsitlesid  tuuleenergia tähtsust taasutvenergia osakaalu eesmärkide täitmisel.

Fotod istungist.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]