Riigieelarve kontrolli komisjon arutas täna kahte riigikontrolli auditit – „Loomsete jäätmete käitlemise korraldus Eestis” ja „Raiete planeerimine Riigimetsa Majandamise Keskuses” – ning tõdes, et mõlemas valdkonnas esineb tõsiseid probleeme.

Riigieelarve kontrolli komisjoni esimehe Toomas Vareki sõnul on olukord väga nukker. „Tuleb märkida, et enam hullemaks minna ei saa. Samas aga annab see lootust, et edasi on võimalik liikuda ainult paremuse poole,” ütles Varek.

Loomsete jäätmete käitlemises osas näitas riigikontrolli audit, et 2006. aastal jäi nõutud viisil käitlemata 12% veiste-, 65% lammaste- ning 60% kitsekorjustest. Eriti halb on olukord Hiiumaal, kus jäi käitlemata 72% hukkunud veistest. Samuti tõdes riigikontroll, et riik ei tea, kui palju loomseid jäätmeid tekib ning kui suurt osa nendest tegelikult käideldakse. Samuti ei ole ei ole loomsete jäätmete käitlemise süsteem Riigikontrolli hinnangul jätkusuutlik ega arvesta loomsete jäätmete lõppkäitlemise vajadusega.  

Komisjon otsustas, et põllumajandusministeeriumil tuleb koostöös keskkonnaministeeriumiga rajada vähemalt 2 matmispaika, kuhu kriisiolukordade korral oleks võimalik loomseid jäätmeid matta. Kaaluda tuleks Väike-Maarja jäätmekäitlustehasele konkureeriva tehase rajamise võimaldamise vajalikkust, kuna riigile kuuluva loomsete jäätmete tehase võimsus on praeguseks ammendunud ja jäätmemahu suurenemisel või tehase avarii korral puudub Eestis võimalus jäätmeid ohutult kõrvaldada. Lisaks tuleks põllumajandusministeeriumil leida võimalusi kvaliteedinõuetele mittevastavate lõpp-produktide (jahu ja rasv) realiseerimiseks.

Raiete planeerimist puudutava auditi osas tõdesid nii Riigieelarve kontrolli komisjoni esimee Toomas Varek kui ka teised komisjoni liikmed, et nad ei ole näinud varem nii kriitilist hinnangut  ühele valdkonnale ja selles  esinevatele puudujääkidele. Komisjon pidas vajalikuks selle teema juurde tagasi tulla 2008. aasta veebruaris, kui on valminud  ka keskkonnaministeeriumi audit Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevuse kohta.

Riigikontrolli auditi kohaselt puuduvad ühesed andmed sellest, kui palju on riigimetsa; kui palju on seda raiutud ja kui palju seda võiks veel raiuda. Kuna riigimetsamajand on metsamüügi tulust majanduslikult sõltuv –  ise inventeerib, kavandab, raiub ja müüb –, võib sellise olukorra jätkumine riigikontrolli hinnangul ohustada riigimetsa säilimist ja jätkusuutlikku majandamist.

Riigikogu pressitalitus