Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas riigi eelarvestrateegiat aastateks 2020–2023 ja riigieelarve seaduseelnõu olukorda.

„Seaduse järgi peaks 2020. aasta eelarve koos olema, aga tehtud on kaugelt alla poole otsustavast rehkendusest. Hoopis lahtine on nelja aasta plaan, mis valitsuses tehniliselt kinnitati pigem numbriliste eesmärkide kui sisuliste valikute kujul,“ märkis erikomisjoni esimees Jürgen Ligi.

Ligi tõi välja, et näiteks on vaja vähendada tegevuskulusid ja investeerimistoetusi paarisaja miljoni jagu, kuid läbi on vaidlemata, kust ja kelle arvelt. „Ametnikud on saanud ülesande kirjutada 600 miljonit kulusid euroraha arvele, aga pole öeldud, kas see on abikõlblik ja mida selle võrra vähem tehakse. Seevastu on selge, et eurorahast sõltuvuse vähendamisega kavatsetakse liikuda põhimõttelisest tagurpidi olukorras, kus Euroopa Liidu raha jääb vähemaks,“ ütles Ligi.

„Riigieelarve arvestuses pole sees aga olulisi lisakulusid nagu palgatõusud või piiriehitus. Samuti ei leidnud kinnitust, et sügisel on tulemas lisaraha või lubaksid eelarvereeglid teha lisakulusid laenu või erastamise arvelt,“ tõi Ligi välja.

„Sain kinnitust opositsiooni, Eesti Panga ja eelarvenõukogu viimase kolme aasta kriitikale eelarvepoliitika lõdvenemise pärast,“ ütles  esimees. Ligi hinnangul on valitsus praeguseks teinud ülesande reeglite järgimisel ja eelarvekulude jätkusuutlikkuse saavutamisel ülimalt keeruliseks.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon istungil andsid ülevaate riigi eelarvestrateegiast aastateks 2020–2023 ja riigieelarve seaduseelnõust Rahandusministeeriumi teenistujad.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside