Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab oluliseks, et riik arendaks Ukrainast saabuvate sõjapõgenike vastuvõtmisel tsentraalselt koostööd kohalike omavalitsustega ja töötaks välja tegevuskava Eestile jõukohaseks sõjapõgenike abistamiseks.

Komisjoni esimees Urmas Reinsalu tunnustas komisjoni nimel kõiki ametiisikuid ja vabatahtlikke, kes sõjapõgenikke aitavad. „Suur sõjapõgenike laine nõuab meilt väga head ja koordineeritud koostööd ministeeriumite, riigiametit ja kohalike omavalitsuste vahel,“ ütles Reinsalu. Tema sõnul on oluline saada infot, milline on prognoositav sõjapõgenike arv erinevate stsenaariumite korral ning milline on valitsuse tegevuskava, et selle põhjal pakkuda põgenikele tööd, elukohta, õppimise võimalust ja sotsiaalseid toetusi.

Reinsalu sõnul soovib komisjon saada informatsiooni seni koostatud tegevuskavadest ja otsustest ning plaanitavatest tegevustest. „Valitsus peab hindama arenevat olukorda ning langetama otsused, mis arvestavad sõjapõgenike vastuvõtu maksimaalset jõukohasust riigi ja  omavalitsuste tasandil. Vajalik on kindlasti konsulteerida Balti riikidel omavahel,“ sõnas Reinsalu.

Komisjoni pidas oluliseks tagada sõjapõgenikele juurdepääs Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) teenustele, et nad saaksid kiiremini kätte ID-numbrid ja sealt edasi juurdepääsu sotsiaalsetele teenustele. PPA kinnitusel pikendatakse lähiajal teeninduspunktide lahtiolekut kuues kohas Eestis kella 20ni tööpäevadel ning broneeritud aegadel teenindatakse ka nädalavahetusel.

Erikomisjoni liikme Annely Akkermanni sõnul ei pea olema selgeltnägija, et prognoosida põgenike arvu suurt kasvu. Ta leidis, et isikukoode võiks sõjapõgenikele väljastada ööpäevaringselt. „Meil on privileeg olla Ukraina rinde tagala, mitte rinderiik,“ sõnas Akermann. Tema sõnul ei hakka Eesti kasutama ajutist piirikontrolli selleks, et põgenikke tagasi saata, vaid nad tuleb vastu võtta ning kui Eesti vastuvõtu võimekusel on piirid, siis edasi saata teistesse turvalistesse riikidesse.  

Eestisse on seni jõudnud ligikaudu 20 000 Venemaa kallaletungi eest põgenenud ukrainlast, kellest kolmandik on alaealised. Haridus- ja teadusministeeriumi teatel on neile alushariduses vabu kohti 3000 ning koolides kokku 10 500 õppekohta.

Tänasel avalikul istungil andsid ülevaate Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmise korraldamisest siseminister Kristian Jaani, haridus- ja teadusminister Liina Kersna, Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher, Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei, Tallinna abilinnapea Vladimir Svet, Tartu linnapea Urmas Klaas, Rakvere linnapea Triin Varek ning Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.  

Videosalvestisi istungitest saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestised jõuavad veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]