Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas tänasel avalikul erakorralisel veebiistungil 2020. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsust ja leidis, et eelarve arusaadavamaks muutmiseks tuleb parandada eelarve koostamise protsessi.

Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul peab eelarve seletuskiri vastama tegelikkusele ning eelarve numbrid peegeldama tegelikku olukorda koondnumbritena. Ta tegi komisjoni nimel Riigikontrollile ettepaneku anda Riigikogule hinnang järgmise aasta eelarve puhul nendest metoodilistest tähelepanekutest lähtuvalt enne eelarve vastuvõtmist.  

„Me ei pääse eelarve baasseaduse muudatustest,“ ütles Reinsalu. „See on Eesti maksumaksjate raha – miljardid eurod ja seda raha ei saa umbropsu laiali jagada.“

Komisjon võttis teadmiseks Riigikontrolli kontrolliaruande „Riigi 2020. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ järeldused ja valitsuse esindajate seisukohad ja otsustas, et küsib järgmise aasta kohta täiendavat informatsiooni ka kulupõhiste planeeritavate otsuste osas.

Teise teemana arutas komisjon istungil Terviseameti ravimite külmlao rikke põhjustanud asjaolude väljaselgitamist. Komisjon võttis teadmiseks Ravimiameti, Terviseameti ja tervise- ja tööministri esitatud info ning kutsus ministri uuesti komisjonile konkreetseid vastuseid andma.

Reinsalu viitas ministri nimel saadetud kirjale, kus öeldakse, et Terviseameti ravimite külmlao rikke eest kannavad vastutust kõik asjasse puutuvad osapooled ning, et neid organisatsioone ja inimesi on suurusjärgus kümmekond. Vastutus lasub kirja järgi nii Riigi Kinnisvara ASi, Terviseameti, Sotsiaalministeeriumi kui Rahandusministeeriumi varasemal ja praegusel juhtkonnal.

Reinsalu sõnul on selge, et  vaatamata katsetele vastutust hajutada on tegemist poliitilise vastutusega. „Riik ei saa toimida totaalse vastutamatuse põhimõttel “ ütles Reinsalu.  

Komisjoni aseesimees Marek Jürgenson väljendas kahetust, et antud kriisisituatsioonis on esitanud Terviseameti peadirektor Üllar Lanno tagasiastumispalve, võttes vastutuse ka teiste vastutajate eest. Jürgenson leidis, et antud juhtumi valguses tuleks süüdlase otsimise asemel läbi viidud analüüside tulemuste põhjal tegevusi parandada, et selliseid asju enam ei juhtuks.

Videosalvestist istungist saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]