Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon leidis tänasel istungil, et riigieelarve baasseadus peab muutuma selgemaks ja läbipaistvamaks ning otsustuspädevus olema Riigikogu tasemel.  

Erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu tõi esile, et riigieelarve on muutunud läbipaistmatuks ja parlament on konkreetsete kuluvalikute üle kaotanud otsustuspädevuse. Ta lisas, et komisjon toetab õiguskantsleri väljendatud seisukohta, mis puudutab vajadust suurendada parlamendi otsustuspädevust eelarve protsessis ja tagada eelarve selgus.

Selleks otsustas komisjon küsida 4. juuniks fraktsioonidelt ja parlamendi komisjonidelt arvamust, millised on nende ootused parlamendi rolli suhtes eelarve protsessis ning eelarve detailsuse ja liigendustaseme üle.

Reinsalu sõnul kavatseb erikomisjon veel sellel istungjärgul kohtuda rahandusministriga ja arutada need ootused läbi. „ Soovime esitada parlamendi ootused uue, 2022. aasta eelarve suhtes,“ ütles ta.

Rahandusministeeriumilt küsib komisjon võrdluse saamiseks ülevaadet, kuidas kajastatakse tegevuspõhist eelarvet erinevates riikides.

Komisjoni liige Annely Akkermann ütles, et kuigi 2020. aasta eelarvega võeti kasutusele tulemus- ja tegevuspõhine eelarvestamise metoodika, siis rakendati sellest ainult õige väike osa. Ta viitas õiguskantsleri analüüsile, kus tuuakse näiteks justiitsministeeriumi ainsat tulemusvaldkonda, õigusriiki, ja selle alaliigendusega ainsat programmi – usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum. Nii üldine liigendus ei ole Akkermanni sõnul siiski piisav.

„Riigieelarveseadusega peaks olema täpsemalt määratletud kuidas seda tehakse, missugused struktuurid on loodud ja kui suured on nende kulud liikide lõikes. Ainult sellisel juhul saaks Riigikogus sisuliselt arutada, kust, kuhu ja kui palju raha tõstetakse,“ rääkis Akkermann.

Akkermann tõi näiteks, et sama probleemi illustreerib hetkel Kaitseministeeriumi haldusalas toimuv vaidlus Kaitseväe puhkpilliorkestri üle. „Täna on Riigikogu selle üle otsustamise delegeerinud ministri tasemele ja see omakorda Kaitseväe juhi tasemele, aga riigieelarve baasseaduse muutmisega saab Riigikogu nõuda valitsuselt 2022. aasta eelarve esitamist detailsemal kujul, et sisulised arutelud ja otsused tuleksid tagasi Riigikogu saali, kus on nende koht vastavalt Põhiseadusele,“ ütles Akkermann.  

Riigikogule on vastavad soovitused andnud nii õiguskantsler kui ka riigikontrolör ning Rahandusministeerium on asunud eelnõu välja töötama.

Istungil osalesid riigikontrolör Janar Holm, õiguskantsler Ülle Madise, Riigikontrolli esindajad ja Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu. Õiguskantsler on parlamendile saatnud kirja otsustusõigusest eelarve üle. Kirjas on esile toodud mitmed probleemi püstitused, millega erikomisjon tänasel istungil nõustus.  

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]

Tagasiside