Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas tänasel avalikul veebiistungil riiklikult oluliste projektide kriisilaenude menetlust KredExis ja märkis kokkuvõtteks, et maksumaksja raha jagamisel on oluline pöörata tähelepanu ühetaolisele ja läbipaistvale haldusmenetlusele. 

Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul kiitis komisjon istungil heaks kõik Riigikontrolli esitatud tähelepanekud. Lisaks otsustas komisjon pöörduda rahandusministeeriumi poole märgukirjaga rakendada riigi rahaliste vahendite menetluses kõikehõlmavalt haldusmenetluse põhimõtteid, et tagada maksumaksja raha säästlik kasutamine, võrdsete põhimõtete järgimine ja läbipaistvus. „Tuleb pidada oluliseks ja rõhutada vajadust, et tulevikus väljastatavate laenude puhul tagab KredEx läbipaistvuse ja juhindub haldusmenetluse headest põhimõtetest,“ ütles ta.

Reinsalu sõnul soovib komisjon kirjalikke selgitusi kõikidelt ettevõtetelt, kes KredExile laenutaotlused esitasid, et küsida nende tähelepanekuid nii oma taotluse menetlusele kui Riigikontrolli auditile.

Arutelu aluseks on kontrolliaruanne „Riiklikult oluliste projektide kriisilaenude menetlus KredExis“.  Istungil jagasid selgitusi SA KredEx, Porto Franco ja Riigikontrolli esindajad.

Komisjonile selgitati, et väljastatavate laenude eelarve oli kokku 265 miljonit eurot. Laenu taotles 13 ettevõtet, kellest sai laenu viis kogusummas 208 miljonit eurot. Finantskomitee ei toetanud laenu andmist Porto Francole ja Nordicale. Esimese puhul tekitas küsimusi meetme tingimustele vastavus ja teise puhul liigne risk, leidis Riigikontroll. KredExi nõukogus kiideti aga ka need laenuprojektid heaks.

Komisjoni liige Annely Akkermann pidas Porto Franco kaasust piinlikuks ja leidis, et ettevõte oleks laenu võinud taotleda kommertspankadest.

Auditist selgus veel, et väljastatud laenude laenuperiood oli 3-6 aastat. Riigikontroll leidis, et KredExi töökorraldus oli võrdse kohtlemise tagamiseks piisav. Samas pälvis Riigikontrolli kriitikat see, kui laen jäeti andmata meetme tingimustele mittevastavuse puhul, siis ei koostatud haldusakti, vaid teavitati taotlejat ainult elektronkirja teel.

Videosalvestist istungist saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]