Riigi Teataja seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu võtab suuna elektroonsele Riigi Teatajale.

Põhiseaduskomisjon esitas kolmandale lugemisele valitsuse algatatud Riigi Teataja seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on täpsemalt reguleerida elektroonse Riigi Teataja kasutamist ja ühes sellega vähendada Riigi Teataja tiražeerimist paberkandjal. Kehtiva seaduse kohaselt varustatakse tasuta Riigi Teatajaga valla- ja linnavalitsusi, Eesti Rahvusraamatukogu ja rahvaraamatukogusid, ning sellega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

Eelnõule lisatud seletuskirja kohaselt on Eestis 556 üldkasutatavat rahvaraamatukogu, millest enamus omab interneti püsiühendust. Paberkandjal väljaantavat Riigi Teatajat soovitakse raamatukogudes kultuuriministeeriumi poolt läbiviidud küsitluse kohaselt aasta-aastalt vähem. 2005. aastaks sooviksid vastavalt nimetatud küsitlusele tasuta Riigi Teataja eksemplare veel vaid 160 raamatukogu. Paberkandjal väljaannete taandumist elektrooniliste kanalite ees näitab ka Riigi Teataja tellimuste arvu pidev vähenemine.

Valitsuse hinnangul on seaduse rakendamisel võimalik riigieelarve vahendeid oluliselt kokku hoida. Seletuskirja kohaselt kulus 2003. aastal kohaliku omavalitsuse üksuste, Eesti Rahvusraamatukogu ja rahvaraamatukogude varustamiseks tasuta Riigi Teataja eksemplaridega 1,45 miljonit krooni. 2004. aasta esimeses kvartalis olid kulud üle 500 000 krooni.

Riigi Teataja seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu on Riigikogus kolmandal lugemisel 18. mail.