Rahanduskomisjonis oli täna tähelepanu keskmes tuleva aasta majandusprognoos, mis on aluseks riigieelarve koostamisele. Valitsus annab järgmise aasta eelarve eelnõu Riigikogule üle septembrikuu lõpus. 

Rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev tõi esile tuleval aastal raskesti prognoositavaid tegureid.  „Majanduse tuleviku prognoosimisel on hetkel mitmeid riskifaktoreid, mis eeldab läbimõeldud eelarve koostamist. Samas võime täna tõdeda, et uue koalitsiooni kevadel vastuvõetud otsused parandavad järgmise aasta eelarve positsiooni, mistõttu saab seda koostada struktuurse ülejäägiga. Kevadistel õudusjuttudel vastutustundetust poliitikast puudus tõepõhi,” ütles Vassiljev. 

Rahanduskomisjoni aseesimehe Sven Sesteri hinnangul kinnitab rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos, et eelarve nominaalse tasakaalu saavutamine lükkub edasi vähemalt aasta. „Täna avaldatud majandusprognoosi numbrite ja valitsuse kulutasemete juures ei saavutata nominaalset eelarvetasakaalu enne 2016. aastat. See tähendab, et eelmise valitsuse eesmärk jõuda 2015. aastal nominaalselt tasakaalu jääb täitmata. Reaalsuses tähendab see vähemalt aasta täiendavat ülekulutamist ning kulukatte otsimist reservidest,“ ütles Sester. 

Rahandusministeeriumi esindajad selgitasid, et prognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus tänavu 0,5 protsenti ja 2015. aastal 2,5 protsenti. Majanduskasvu toetab ennekõike sisetarbimine. Ekspordi kasv hakkab selle aasta teisel poolel kiirenema, kuid import kasvab ekspordist kiiremini. Ministeeriumi hinnangul on kolmel järgmisel aastal ekspordi kasvu kiirenemine, samal ajal on ka tugev sisenõudlus. Aastaks 2016 on oodata majanduskasvu kiirenemist 3,5 protsendini. 

Kui tarbijahindade kasv aeglustub tänavu prognoosi järgi 0,3 protsendini, siis 2015. aastal kiireneb see taas 1,9 protsendini. 2016. aastal aga  2,5 protsendini. 

Tänavune investeeringute tagasihoidlik tase võib veel langeda. Välisnõudluse paranemise korral peaks 2015. aasta viima ettevõtete investeeringud taas kasvu suunale. 

Tööpuuduse määr jätkab prognoosi järgi langemist, kahanedes tänavu 7,5 protsendile, tuleval aastal 6,8 protsendile ja järgnevatel aastatel soodsate majandusarengute puhul 6 protsendi lähedale. 

Rahandusministeeriumi esindajate hinnangul pole 2015. aasta riigieelarve väljavaated halvenenud. Eesti struktuurne eelarvepositsioon on tugev. Kui tänavu jääb nominaalne valitsussektori eelarvepuudujääk prognoosi kohaselt 0,2 protsendile sisemajanduse koguproduktist (SKP), siis suureneb see 2015. aastal 0,5 protsendile SKP-st. Järgnevatel aastatel on oodatakse valitsussektori eelarvepositsiooni paranemist. Eelarvetasakaal soovitakse saavutada seejuures 2016. aastal. Struktuurne eelarvepositsioon on 2015. aastal prognoosi kohaselt 0,8 protsenti SKP-st ja jääb kogu perioodi kestel ülejääki. 

Maksulaekumiste tase on prognoosi kohaselt üldiselt hea vaatamata kahanenud majanduskasvule. 2014. aasta maksukoormuseks kujuneb prognoosi järgi 33,2 protsenti SKP-st , mis püsib stabiilne kuni 2018. aastani. Lähiaastate planeeritavad maksumuudatused vähendavad tööjõu maksukoormust ning seda tasakaalustab kaudsete maksude parem kogumine. 

Valitsussektori võlakoormus ületab 2014. aastal ligikaudu 1 protsendi võrra SKP-st reservide taset ning ulatub 9,9 protsendini SKP-st. Järgnevatel aastatel puudub riigikassal rahavoogude põhjal otsene vajadus laenuraha kaasata. 

Rahandusministeeriumi seisukohad esitasid Andrus Säälik ja Sven Kirsipuu. 

Riigikogu pressiteenistus