Riigikogu aseesimehe Laine Randjärve sõnul on ajalooliselt kujunenud nii, et meie väikese maa territoorium asetseb erinevate kultuuride kokkupuutepunktis. Tänu maailma globaliseerumisele puutume juba ammu kokku mitte ainult meie lähinaabrite kultuuri-traditsioonidega, vaid meil Eestis elavate erirahvuste esindajate kaudu ka kõige eksootilisemate ja meist geograafiliselt kaugete kultuuridega.

 

Tänaseks päevaks elab Eestis üle 130 rahvuse esindaja ja need ei ole lihtsalt üksikud perekonnad või inimeste grupid. Eestimaal on häid näiteid väga tugevatest ühtehoidvatest etnilistest diasporaadest, kus toimub aktiivne ühiskondlik ja kultuuriline elu.

 

Randjärve sõnul on Eesti riik huvitatud selliste ühiskondlike ühenduste ja organisatsioonide tugevdamisest ja laiendamisest, mis peale kõige muu aitavad kaasa meie ühiskonna konsolideerumisele tervikuna. „Iga rahvusliku-kultuurilise ühingu liige tunneb ühest küljest katkematut sidet oma ajalooliste juurtega. Teisest küljest, olles aktiivne oma diasporaas, omab ta ka aktiivset positsiooni terves ühiskonnas, aidates tunda ennast ühtse terviku osana, täieõigusliku Eesti elanikuna.” lisas Randjärv.

 

Päeva tähistatakse alates 2005. aastast, mil tollane rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo 24. septembri Eesti rahvusvähemuste päevaks kuulutas, meenutamaks Eesti Rahvuste Foorumi esmakordset kogunemist 1988. aastal.

 

Eesti rahvuste päevale pühendatud üritused toimuvad Tallinnas, Narvas ja Jõhvis alates reedest, 23. septembrist, ning vältavad pühapäevani.

 

Riigikogu pressitalitus