Riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma märkis, et kuigi kaitseväelastele taastusravi korraldamise süsteemi Eestis ei saa omandatud kogemuste poolest võrrelda riikidega, kus seda on üles ehitatud aastakümneid, võib selle tänase korraldusega rahul olla. Raidma ütles, et aktiiv- ja taastusravisüsteem vigastada saanutele toimib üldiselt tõhusalt ning võrreldes eelmise külastusega on edasiminek märgatav.

 

Raidma hinnangul on ühiskonna teadlikkuse tõstmine ja avalikkuse toetus missiooniveteranidele ja missiooni piirkondades vigastatud kaitseväelastele valdkond, millega tuleb jätkuvalt tegeleda. Üheks võimaluseks seda parandada on ta kinnitusel kodanikeühenduste aktiivsem tegevus. Mittetulundusühingutel nagu Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühing ja Reservkorpus on siin oluline roll.

 

“Tähtis on endale teadvustada, et välismissioonide veteranid ja vigastatud kaitseväelased pole mitte ajutine nähtus, vaid uus reaalsus meie tsiviilühiskonnas. Riigi poolt on oluline tagada neile kvaliteetne psühholoogiline abi ja ühiskonnapoolne toetus ning pakkuda edasisi karjääri- ja väljaõppevõimalusi. Loodan, et uue kaitseväeteenistuse seaduse eelnõuga pannakse alus sellele, et nii psühholoogilise kui ka sotsiaalse nõustamise teenus kaitseväelastele paraneb veelgi.”

 

Kohtumisel kaitseväelaste ja taastusravi meditsiinipersonaliga osales ka kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ja maaväe ülem kolonel Indrek Sirel.

 

2008. aasta oktoobris sõlmisid kaitsevägi ja Ida-Tallinna Keskhaigla koostöölepingu kaitseväelastele taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks. Haigla taastusravi 115-liikmelisse meeskonda kuuluvad taastusarstid, õed, füsioterapeudid, tegevusterapeudid, psühholoog, logopeedid, sotsiaaltöötaja, hooldajad, massöörid. 2009. aastal osutati kaitseväelastele statsionaarset taastusravi 23 korral   ja ambulatoorset taastusravi 87 korral. Hetkel viibib statsionaarsel ravil 10 vigastatut.  

 

Lisainfo Mati Raidma, tel 5074112

Riigikogu pressitalitus