Riigikogu rahanduskomisjon vaatas läbi tuleva aasta riigieelarve eelnõule fraktsioonidelt ja Riigikogu liikmetelt ning rahanduskomisjonilt endalt laekunud muudatusettepanekud.
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas, et komisjon tegi eelnõusse omapoolse muudatusettepaneku koostöös rahandusministeeriumiga, millega tehakse kulude ja investeeringute ümberjagamisi tulenevalt järgmise aasta riigieelarve eelnõu struktuurist. Need on seotud valitsusasutuste vaheliste vahendite ümberjaotamisega. Rahanduskomisjoni tehtud teise muudatusettepaneku kohaselt eraldatakse Sotsiaalministeeriumile täiendavalt erihoolekande kättesaadavuse parandamiseks 7,47 miljonit eurot, mille katteallikaks on valitsuse reserv.
„Eelnõus on erihoolekandeteenusele planeeritud 57,67 miljonit eurot. 7,47 miljonit eurot võimaldab eelarvet suurendada umbes 13 protsendi võrra, et parandada teenuse kättesaadavust ja tõsta teenuse kvaliteeti,“ ütles Akkermann. Ta lisas, et seoses sellega leidis osaliselt toetust ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepanek.
„Toetuseta jäänud muudatusettepanekuid ei olnud kooskõlas eelarves seatud eesmärkide täitmisega. Ettepanekute läbivaatamisel ja otsustamisel oli aluseks Põhiseaduses sätestatu, et eelnõus ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või ümberjaotamise korral tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad,“ ütles Akkermann.
„Paraku ei vastanud esitatud muudatuste katteallikad riigieelarve seadusele, mistõttu ei olnud komisjonil võimalik neid ka toetada,“ nentis Akkermann. „Põhiline katteallikas oli valitsuse reserv, mille maht oli mitmekordselt ületatud,“ lisas ta.
Akkermann ütles, et ettepanekud, mis ei vastanud riigieelarve baasseadusele jäid loetellu kandmata. Ta lisas, et muudatusettepanekud, mis olid sisuliselt seotud liitsime kokku üheks ettepanekuks.
Rahanduskomisjoni aseesimehe Andrei Korobeiniku sõnul ei lahenda valitsuse esitatud riigieelarve Eesti majanduse ega inimeste toimetuleku põhiprobleeme. “Vajalikud maksureformid jäävad tegemata ning koalitsioon lükkas tagasi olulised ettepanekud, mis oleksid aidanud vähendada inimeste igapäevaseid kulusid ja tugevdada majandust. Toiduainete käibemaksu langetamine, õpetajate palgatõus ja jõukamatele suunatud maksusoodustustest loobumine on vaid mõned näited. Eesti vajab eelarvet, mis loob eeldused majanduskasvuks ja inimeste elujärje paranemiseks,“ ütles Korobeinik.
Valitsuse algatatud 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (1037 SE) kohaselt on riigieelarve tulude maht tuleval aastal 19,4 miljardit, kulude maht ligi 20,2 miljardit ning investeeringute maht ligi 1,2 miljardit eurot.
Eelnõu kohaselt kasvavad riigieelarve tulud järgmisel aastal 850,7 miljonit eurot ehk 4,6 protsenti. Kulude kogumaht kasvab aastaga 658 miljonit ehk 3,4 protsenti ning investeeringute kogumaht väheneb 9,6 protsenti.
Eelnõu järgi väheneb valitsussektori nominaalne eelarvepuudujääk järgmise aasta majandusprognoosiga võrreldes 0,5 protsendipunkti ja jõuab nelja protsendini SKPst. Võlakoormus kasvab tänavusega võrreldes 2,3 miljardi euro võrra ehk 28,3 protsendini SKPst. Maksukoormus väheneb 0,3 protsendipunkti ehk tänavuselt 35,5 protsendilt 35,2 protsendile.
Kaitsekuludeks on järgmisel aastal ette nähtud 2,33 miljardit eurot ehk viis protsenti SKPst. Suurima osa kaitsekuludest moodustavad kaitseotstarbelised hanked, milleks on kavandatud 1,1 miljardit eurot.
Valitsuse algatatud 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (1037 SE) teine lugemine on täiskogu istungil 11. novembril.