Riigikogu rahanduskomisjon vaatas läbi lisaeelarvele ja sellega seotud abipaketi eelnõudele laekunud muudatusettepanekud ja otsustas saata eelnõud teiseks lugemiseks täiskogu istungile esmaspäeval, 13. aprillil.

Rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul vaadati läbi fraktsioonidelt ja saadikutelt laekunud muudatusettepanekud ja nendele pakutud katteallikad. Komisjon tegi samuti oma muudatusettepanekud lisaeelarve eelnõu muutmiseks ja täiendamiseks.

Kokk selgitas komisjonis tehtud muudatuste sisu. „Olulisemad muudatused olid, näiteks, anti KredExile võimalus väljastada elamumajanduse rekonstrueerimiseks mõeldud laene, mis on eriti tähtis maapiirkondade probleemide lahendamiseks. Samuti vabastati üheks aastaks kõik Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevad laevad veeteetasu maksmisest. Tulumaksust otsustati vabastada ajavahemikul 12.märtsist kuni 1.juulini ka Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele, hoolekandeasutusele või Eestis asuva haigla pidajale heategevuslikul eesmärgil tehtud kingitused ja annetused,“ ütles Kokk.

Ta lisas, et muudeti ka kogumispensioni seadust. „Täpsustati, et 1961.aastal või hiljem sündinud isikule eraldatakse riigieelarvest kohustusliku kogumispensioni sissemaksete tegemiseks aastatel 2023 ja 2024 täiendavalt tema 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini tasutud maksete kahekordne summa. See on korrutatud kõigi kohustuslike pensionifondide keskmise osakute puhasväärtuse kasvuga perioodil 2020. aasta 1. juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini,“ selgitas Kokk.

Rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri märkis, et lisaeelarve ja sellega seotud abipakti eelnõud tuleb kindlasti kiiresti vastuvõtta, et aidata kaasa kriisiolukorra lahendamisele. „Stabiliseerimisfondi vahendeid tuleb kasutada siis, kui on ära kasutatud laenuvõimalused. Kavandatud aktsiisilangetused ja kogumispensioni teise samba riigipoolse sissemakse peatamine ei ole seotud kriisiolukorra lahendamisega, mistõttu nende rakendamine pole põhjendatud,“ ütles Lauri. Ta avaldas kahetsust, et koalitsioonierakonnad ei nõustunud nendest meetmetest loobuma. Samuti ei nõustud väike- ja mikroettevõtete lisameetmetega, kuid hea on see, et oldi nõus sellega, et abimeetmete kasutamine peab olema võimalikult läbipaistev ja kasusaajad teada.

Lisaeelarve järgi kujuneb valitsussektori nominaalseks eelarve puudujäägiks tänavu koos valitsuse majanduse toetusmeetmetega -2,62 miljardit eurot. Meetmete mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on 1,15 miljardit eurot. Riigieelarve tulusid vähendab lisaeelarve 1,63 miljardi võrra tänavuse eelarvega kõrvutades. Lisaeelarve meetmete mõju kehtiva riigieelarve kuludele on kokku 513 miljonit. Sellele lisandub reservide kasutusele võtmine.

Riigieelarve nominaalne defitsiit on 10,1 protsenti SKP-st, struktuurse defitsiidi arvuks on 5,2 protsenti SKP-st. Eesootav majanduslangus toob kaasa ulatusliku maksutulude vähenemise, mis mõjutab kõiki valitsussektori tasandeid. Riigieelarve tulud langevad 11,8 miljardi euro pealt 10,2 miljardi euro peale, mis on 1,6-miljardine langus.

Rahandusministeeriumi uue prognoosi kohaselt on majanduslangus võrreldes riigieelarve baasstsenaariumiga kümme protsenti., mida langetati mullu sügisel prognoositud 2,3 protsendilise kasvu pealt kaheksaprotsendilise languseni.

Riigikogu menetleb kiirendatud korras 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (171 SE), 2020. aasta lisaeelarvega seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) eelnõu (169 SE) ja Riigikogu otsuse „Stabiliseerimisreservi kasutusele võtmine“ eelnõu (168 OE).

Lisainfo:
Aivar Kokk, 503 0954
Maris Lauri, 518 4242

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]