Riigikogu rahanduskomisjon saatis mootorsõidukimaksu eelnõu esimesele lugemisele
Riigikogu rahanduskomisjoni istungil arutati mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu ja otsustati saata see täiskogu istungile 14. veebruaril.
Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE) näeb ette kehtestada alates 2025. aastast mootorsõidukimaks, mis hakkab koosnema kahest osast. Esiteks osast, mida tasub mootorsõidukiomanik iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baasosast, CO2 eriheite osast ja täismassi osast. Teiseks kehtestatakse mootorsõiduki registreerimistasu, mida makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimise eel.
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ütles, et mootorsõidukimaksuga soovitakse pidurdada järjest kasvavat autostumist ja aegamisi muuta Eesti autoparki säästlikumaks. „Eelnõu rakendamisel on ka oluline mõju riigi rahandusliku seisu parandamisele, et katta kasvanud kaitsekulusid,“ selgitas Akkermann.
Mootorsõidukimaksu laekumise prognoos riigieelarvesse on 236 miljonit eurot aastas maksu rakendumise esimesel täisaastal.
Akkermann lisas, et maks on suunatud uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikuma otsuse tegemisele. Mootorsõidukimaksuga ei soovita vanu sõidukeid liiklusest kõrvaldada, vaid see toetab vanade autode lõpuni tarbimist. Maks muudab sõiduautode soetamise ja omamise praegusega võrreldes 5-15% kallimaks. Konkreetne muutus auto omaniku jaoks sõltub sellest, millist autot omatakse või plaanitakse soetada. Saastavamad ja raskemad autod saavad suurema maksukoormuse. Sõiduki vananedes maksukoormus väheneb.
Rahanduskomisjoni liige Aivar Kokk pidas mootorsõidukimaksu kehtestamist põhjendamatuks. „Mootorsõidukimaks halvendab inimeste majanduslikku kindlustatust ja ettevõtete konkurentsivõimet. Majanduslanguse tingimustes ei ole õige samm uue maksu kehtestamiseks, mis ei aita kuidagi kaasa majanduse kasvule pööramiseks,“ ütles Kokk. Ta lisas, et automaks pole õige viis riigikassa tulude suurendamiseks.
Eelnõu kohaselt hakkab mootorsõidukimaksu koguma maksu- ja tolliamet. Registreerimistasu hakkab koguma transpordiamet ja see tasutakse hiljemalt mootorsõiduki registrikande tegemise eel ja see on kande tegemise eelduseks. Maksu- ja tolliamet arendab maksukohustuslaste registri alla uue mootorsõidukimaksu registri. Transpordiamet teeb vastavad muudatused liiklusregistri andmekogus. Mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust on vabastatud alarmsõidukid, puuetega inimestele kasutamiseks mõeldud sõidukid ja välisesinduste sõidukid vastavalt välislepingutele.
Komisjoni istungil andis selgitusi rahandusminister Mart Võrklaev koos ministeeriumi ametnikega.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]