Riigikogu rahanduskomisjon otsustas saata neli maksuseaduse eelnõu esimesele lugemisele
Riigikogu rahanduskomisjon otsustas oma tänasel istungil saata neli maksuseaduse eelnõu Riigikogu täiskogu istungile esimeseks lugemiseks 17. mail.
Rahanduskomisjonis tutvustas rahandusminister Mart Võrklaev maksuseaduste eelnõudega kavandatud muudatusi.
Võrklaev selgitas, et muudatuste peamine eesmärk on riigieelarve tasakaalu poole liikumine riigitulude laekumise suurendamise kaudu. Ebaefektiivsete maksusoodustuse vähendamine on suund maksumaksjate võrdse kohtlemise ja maksusüsteemi neutraalsuse tagamisele. Maksusoodustuste lõpetamisega vabanevate vahendite arvel on riigil võimalik toetada inimesi tõhusamalt.
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ütles, et valitsus on juhtinud tähelepanu, et tegemist on kiireloomuliste eelnõudega. Esimeste muudatuste jõustumise tähtaeg on kavandatud juba tuleva aasta 1. jaanuarile. „Ülevaade riigi rahanduse olukorrast näitab vajadust tegutseda kiiresti, et olukorda parandada,“ märkis Akkermann. Ta toonitas, et rahanduskomisjon menetleb eelnõusid tavalise tempoga, et anda aega erinevate seisukohtade ärakuulamiseks ja muudatusettepanekute esitamiseks.
Valitsuse 11. mail algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (148 SE).
Eelnõuga kaotatakse aastast 2024 füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ja abikaasa eest ning õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid eesmärgiga vähendada riigi maksukulu ning kaotada kulukad ja ebaefektiivsed maksusoodustused, mis ei teeni enam algset eesmärki (nt eluasemelaenu intresside mahaarvamine). Maksusoodustuste lõpetamisega vabanevate vahendite arvel saab riik toetada inimesi tõhusamalt. Efektiivsem ja vähem kulukas oleks seda raha jagada toetusena sihitult ja vajaduspõhiselt.
Eelnõuga tõstetakse aastast 2025 senist füüsilise isiku ja äriühingu tulumaksu määra kahe protsendipunkti võrra 22%-ni. Lisaks kaotatakse eelnõuga soodusmäär 14% äriühingute regulaarselt jaotatavalt kasumilt ja sellega seoses ka füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipeetav 7%line tulumaks.
Eelnõuga kaotatakse aastast 2025 regresseeruv maksuvaba tulu ning kehtestatakse ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8 400 eurot aastas. Erandiks on vanaduspensioniealised, kelle maksuvaba tulu võrdub keskmise vanaduspensioniga.
Lisaks tehakse eelnõuga tehniline muudatus kaitseväeteenistuse seaduses, kust jäetakse välja viide tulumaksuseaduse sättele, mis muudetakse eelnõuga kehtetuks.
Valitsuse 11. mail algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (147 SE).
Eelnõuga kavandatakse alates 2024. aasta 1. jaanuarist kehtestada käibemaksu standardmääraks 22 protsenti senise 20 protsendi asemel ja alates 2025. aasta 1. jaanuarist tunnistada kehtetuks majutusele kehtiv soodusmäär 9 protsenti.
Seletuskirjas märgitakse, et muudatuste peamine eesmärk on riigieelarve tasakaalu poole liikumine riigitulude laekumise suurendamise kaudu. Teisene eesmärk on muuta käibemaksuerisuste vähendamisega maksusüsteemi efektiivsemaks. Käibemaks on üldine tarbimismaks riigieelarve tulu saamiseks. Muudatus on kooskõlas OECD poolt Eestile antud soovitusega kaotada ära ebaefektiivsed käibemaksuerisused, kuna need pole sihitud neile, kes seda kõige rohkem vajavad.
Valitsuse 11. mail algatatud hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (146 SE).
Eelnõuga kavandatakse hasartmängumaksu seaduses erinevate mänguliikide maksumäärade tõus, mille peamiseks eesmärgiks on riigieelarve tulu suurendamine, et kindlustada Eesti julgeolek ning tagada riigirahanduse jätkusuutlikkus. Viimati nimetatud kaks olulist eesmärki on valitsuse prioriteet.
Maksumäärade tõus kavandatakse viisil, et selle mõju turuosalistele ei oleks suur ega tooks kaasa vajadust teha põhimõttelisi ümberkorraldusi hasartmängusektoris. Optimaalse maksutõusu eesmärk ei ole muudatuste esile kutsumine hasartmängude mängijate tegevuses.
Kaughasartmängu ja toto kehtivat 5%-st maksumäära tõstetakse kahes etapis. 2024. aastal tõstetakse maksumäär 6%-le ning kahe aasta pärast aastal 2026 7%-le. Loterii ja kaubandusliku loterii maksumäär tõstetakse 2024. aastast 18%-lt 22%-le.
Valitsuse 11. mail algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (145 SE).
Aktsiisiseadust muudetakse, et tõsta alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäärasid. Alkoholiaktsiisi tõsteti viimati 2018. aastal. Alkoholiaktsiisi reaalväärtus on ajas langenud ning alkoholi kättesaadavus on suurenenud arvestades palga kasvu ja alkoholi hindade muutumist viimastel aastatel. Alkoholiaktsiisi tõstetakse järgmisel kolmel aastal alates 2024-ndast 5% aastas, et alkoholi kättesaadavus ei suureneks ja kasvaks aktsiisitulu. Mõõdukas tempos aktsiisitõus ei suurenda piirikaubanduse kasvu riski ning vähendab survet suuremale hinnatõusule oludes, kus alkoholi tootmisega seotud kulud on kasvutrendis.
Sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisi on tõstetud viimastel aastatel 5% aastas. Nimetatud toodete aktsiisitõusuga jätkatakse järgneva kolme aasta jooksul alates 2024-ndast 5% aastas. Tubakavedelike (nt e-sigarettide vedelik) aktsiis taastus 2023. aastal pärast ligi kahe aastast pausi. Tubakavedelike aktsiisi tõstetakse samuti 5% aastas järgmise kolme aasta jooksul. Sigarite ja sigarillode puhul tõstetakse 5% minimaalselt makstavat aktsiisisummat. Aktsiisitõusuga mõjutatakse tubakatoodete kättesaadavust ja suurendatakse aktsiisitulu.
Lisaks tehakse mõned aktsiisiseadust täpsustavad muudatused. Sigarite ja sigarillode puhul kehtestatakse maksimaalse jaehinna täpsusastme intervallid, et vähendada erinevate hindade rohkust ning seeläbi ettevõtjate ja maksuhalduri töökoormust.
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse, millega on kehtestatud maksuredel energiatoodetele aastateks 2024–2027, muutmine on vajalik jätmaks ära eriotstarbelise diislikütuse kavandatud aktsiisitõusud. See tähendab, et eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimääraks jääb 21 eurot 1000 liitri kohta. Muudatus toetab Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõime säilimist, sest eriotstarbelist diislikütust maksustataks Euroopa Liidus lubatud aktsiisi alammäära tasemel.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]