Rahanduskomisjon sai ülevaate 2025. aasta riigieelarve täitmisest
Riigikogu rahanduskomisjonis andsid rahandusministeeriumi esindajad ülevaate 2025. aasta riigieelarve täitmisest, millest selgus, et mullu jäi riigieelarvelistel asutustel eelarvest piirmääraga eelarvest kasutamata 6,9 % protsenti. Aasta varem oli see näitaja 10,4 protsenti.
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas, et ülevaate kohaselt on ülekantavaid vahendeid tänavusse aastasse oluliselt vähem kui eelnenud eelarveaastal, eriti, mis puudutab piirmääraga vahendeid ehk seda raha, mida ministeeriumid on saanud oma eesmärkide tulemuslikuks elluviimiseks.
2025. aasta eelarvesse kavandatud piirmääraga kulude eelarvest jäi kasutamata 390 miljonit eurot. „Eelarve täitmise andmed võivad täpsustuda kuni maikuu lõpuni, mistõttu on tegemist esialgsete andmetega. Jääk on vähenenud eelmise aastaga 211 mln eurot ehk 35 protsenti,“ ütles Akkermann. Ta ütles, et rahanduskomisjonil on pärast täpsustatud andmete laekumist kavas analüüsida mulluse eelarve täitmist ja jääkide kasutamist aprillikuus koos valdkondade ministritega.
390 miljoni euro osas, mis oli eelarves kavandatud eelmisel aastal kulutamiseks, otsustab iga valdkonna minister eraldi, milleks seda ülejääki kasutada. Otsused on vaja teha maikuu lõpuks.
„Järgmiseks küsivad rahanduskomisjoni liikmed ministritelt selgitusi kasutamata jäänud vahendite ja oma valdkonna tegevuste planeerimise parandamise kohta,“ ütles rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut.
„Arutluse käigus tõdeti, et eelarve jäägi komponente tuleb eraldi analüüsida ja vajadusel muuta arvestamise metoodikat, et saada parem ülevaade sellest, millised vahendeid ei kasutatud planeeritud mahus, mida laekus kavandatust rohkem ning kui palju oli olukordi, kus tulude laekumine ja nende arvelt kulude tegemine jäävad erinevatesse eelarveaastatesse,“ lisas ta.
Suurema osa kasutamata eelarvest moodustas piirmäärata eelarve. Ülevaade näitab, et selle hulgas on süsihappegaasi kvoodi müügist saadud tulu 618 miljonit eurot, mida kasutatakse valitsuse varasema otsuse kohaselt eesseisvate projektide rahastamiseks. Samuti on selle hulgas ka 874 miljonit eurot välistoetusi Euroopa Liidult, mida riik on tegelikult plaanitud kulutada projektidele mitme aasta jooksul. Tuludest sõltuvate kulude jääk on 1,6 miljardit eurot.
Kui võrrelda kasutamata jäänud vahendeid viimaste aastate lõikes, siis 2025. aastal oli see 2,07 miljardit eurot ehk 10% ning 2024. aastal 2,14 miljardit eurot ehk 11%. Tendents näitab vähenemise suunda.
Rahandusministeeriumi andmete kohasel kujunes 2025. aasta eelarve puudujäägiks 1,3 protsenti SKP-st.
2025. aasta riigieelarvesse oli planeeritud tulu 17,8 miljardit eurot ja laekus 18,3 miljardit eurot, mis on 103,1 protsenti.
Arutluse käigus tõdeti, et on vaja muuta kasutamata raha arvestamise metoodikat, et tulevikus oleks eraldi välja toodud vaid need vahendid, mis oli mõeldud konkreetseks aastaks ja mis jäi kasutamata ning vaja on eraldi välja tuua vahendid, mille kasutamiseks on veel aega.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
