Riigikogu rahanduskomisjonile laekus järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõule tähtajaks fraktsioonidelt ja eraldi Riigikogu liikmetelt kokku 745 muudatusettepanekut. Laekunud muudatusettepanekud on avaldatud Riigikogu veebis märksõna "muudatusettepanekud" all (306 SE),

„Rahanduskomisjon vaatab tehtud ettepanekud läbi ja võtab seisukoha järgmise töönädala teisipäeva istungil. Otsuste langetamisel tehtud ettepanekute üle võtame arvesse nende sisu vastavust eelarves püstitatud eesmärkide saavutamisele ja missugused on pakutud katteallikad,“ ütles rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann.

Ta selgitas, et ettepanekule, mis tingib eelnõus ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Samuti ei või ettepanekud põhjustada riigieelarve puudujäägi suurenemist.

2024.aasta kulude kasvu mõjutab peamiselt edasiantavate maksude, tööjõu- ja majandamiskulude ning finantskulude tõus. Vähenevad muud tegevuskulud.

Eelarve ja eelarvestrateegia koostamisel on prioriteedid nii sõjaline kui ka laiapindne julgeolek, majanduskasv läbi rohereformide, haridus, riigi rahanduse jätkusuutlikkus ja Ukraina toetamine.

Rahanduskomisjoni aseesimees Jaak Aab ütles, et muudatusettepanekuid tuleb põhjalikult analüüsida, et leida võimalused eelarve korrigeerimiseks. „Pean tähtsaks majanduse elavdamist riiklike investeeringutega, sh teehoidu ja täiendavate vahendite eraldamist kohalikele omavalitsustele. Koroonakriisi ajal aitasid just investeeringutoetused omavalitsustele elavdada majandust ja säilitada töökohti Eesti eri piirkondades,“ ütles Aab.

Riigieelarve eelnõu tulude kogumaht on 2024. aastal 16,8 mld eurot. Võrreldes 2022. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 1,2 mld euro võrra ehk 7,7%. Kulude kogumaht on 2024. aastal 17,7 mld eurot, kasvades 2023. aastaga võrreldes 0,8 mld eurot ehk 4,9%.

Tuleva aasta eelarve puudujääk jääb struktuurselt -1,2 ja nominaalselt 2,9 protsendile SKP-st. Järgnevateks aastateks ehk alates 2025. aastast plaanib valitsus hoida struktuurset positsiooni vähemalt või paremana -1 protsendist SKP-st.

Rahanduskomisjon alustab valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (306 SE) muudatusettepanekute läbivaatamist 7. novembril toimuval istungil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]