Rahanduskomisjonile laekus riigieelarve eelnõule 66 muudatusettepanekut
Riigikogu rahanduskomisjonile laekus järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõule tähtajaks fraktsioonidelt ja eraldi Riigikogu liikmetelt kokku 66 muudatusettepanekut. Laekunud muudatusettepanekud on avaldatud Riigikogu veebis märksõna „muudatusettepanekud“ all (513 SE).
„Rahanduskomisjon vaatab tehtud ettepanekud läbi ja võtab seisukoha järgmise töönädala teisipäeva istungil. Otsuste langetamisel tehtud ettepanekute üle võtame arvesse nende sisu vastavust eelarves püstitatud eesmärkide saavutamisele ja missugused on pakutud katteallikad,“ ütles rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann.
Ta selgitas, et ettepanekule, mis tingib eelnõus ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Samuti ei või ettepanekud põhjustada riigieelarve puudujäägi suurenemist.
Akkermann selgitas, et arutluste käigus järgime eelarves kavandatud eesmärkide elluviimist. Prioriteedid on jätkusuutlikum riigi rahandus, riigi kulude kokkuhoid ja eelarvepuudujäägi vähendamine, laiapindse riigikaitse tagamine ja majanduse toetamine.
Rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik rõhutas, et on oluline tagada, et kavandatud kärpeplaanid ei kahjustaks Eesti majandust veelgi rohkem. Korobeiniku sõnul on Eesti majanduslanguse kestuse poolest maailmas teisel kohal, esikohal on Haiti. Ta märkis, et komisjonis peame tõsiselt kaaluma neid muudatusettepanekuid, mis on suunatud vaesusriskis elavate inimeste olukorra leevendamisele, riiklike investeeringute taastamisele ja seeläbi majanduskasvu taaskäivitamisele. „Oluline on, et nendel ettepanekutel oleksid korrektsed katteallikad,” nentis ta.
Riigieelarve tulude kogumaht on 2025. aastal 17,7 mld eurot. Võrreldes 2024. aasta eelarvega kasvavad tulud 0,9 mld euro võrra ehk 5,2%. Kulude kogumaht on 2025. aastal 18,2 mld eurot, kasvades 2024. aastaga võrreldes 0,6 mld eurot ehk 3,5%, investeeringute kogumaht on aastaga kasvanud 9,4% võrra 0,8 mld eurolt 0,9 mld eurole.
- aasta maksukoormuseks kujuneb 35,8% SKPst, mis on 0,7% võrra kõrgem kui 2024. aastal.
Eelarves hoitakse 2025. aastal nominaalne eelarvepuudujääk 3% tasemel SKPst, millega on täidetud Maastrichti eelarvetasakaalu reegel. Julgeoleku ja sotsiaalkaitsekulude märkimisväärse kasvu tõttu suureneb riigi võlakoormus ca 930 miljoni euro võrra 24,3%ni SKPst.
Rahanduskomisjon alustab valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) muudatusettepanekute läbivaatamist 5. novembril toimuval istungil.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]
