Riigikogu rahanduskomisjonile laekus järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõule fraktsioonidelt ja Riigikogu liikmetelt kokku 56 muudatusettepanekut.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk selgitas, et EKRE fraktsioon esitas 10, Eesti Keskerakonna fraktsioon 40,  Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja Jaak Juske  esitasid kumbki ühe ning Siim Valmar Kiisler neli muudatusettepanekut.

„Rahanduskomisjon vaatab tehtud ettepanekud läbi ja võtab seisukoha oma järgmise töönädala istungil. Otsuste langetamisel tehtud ettepanekute üle võtame arvesse nende sisu vastavust eelarves püstitatud eesmärkide saavutamisele ja pakutud katteallikaid,“ ütles Kokk.

Järgmise aasta riigieelarve keskendub Eesti julgeoleku kindlustamisele ning inimeste ja ettevõtete hakkamasaamisele Venemaa laiaulatuslikust sõjast põhjustatud kriisides.

Riigieelarve tulude kogumaht on 2023. aastal 15,57 mld eurot. Võrreldes 2021. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 2,19 mld euro võrra ehk 16,4%. Kulude kogumaht on 2023. aastal 16,79 mld eurot, kasvades 2022. aastaga võrreldes 2,59 mld eurot ehk 18%.  Investeeringuid tehakse 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui käesoleval aastal.

Kulude kasv tuleb peamiselt lisaeelarvest ning kõrgest sotsiaaltoetustest, palga- ja majandamiskulude kasvust ning edasiantavate maksude suurenemisest.

2023. aastal jõuavad kaitsekulud parlamendile esitatava ettepaneku kohaselt Eestis esmakordselt üle ühe miljardi euro piiri, see on 2,9 % SKP-st.

Valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE) teine lugemine on kavandatud täiskogu istungil 16. novembril.

Riigikogu pressiteenistus 
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]