Rahanduskomisjon vaatas läbi riigieelarve eelnõule laekunud muudatusettepanekud
Riigikogu rahanduskomisjon vaatas läbi järgmise aasta riigieelarve eelnõule kolmandaks lugemiseks laekunud muudatusettepanekud ja otsustas saata eelnõu täiskogu istungile vastuvõtmiseks 10. detsembril.
Fraktsioonidelt laekus 21 ja rahanduskomisjonilt endalt koos Rahandusministeeriumiga tehtud üks koondettepanek, millest viimane leidis toetust.
Rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni sõnul ei olnud toetuseta jäänud muudatusettepanekud kooskõlas eelarves seatud eesmärkide täitmisega. Põhilise katteallikana oli taas toodud valitsuse reserv.
Akkermann selgitas, et rahanduskomisjoni koostöös Rahandusministeeriumiga tehtud ettepanekuga tehakse kulude ja investeeringute ümberjagamisi tulenevalt järgmise aasta riigieelarve eelnõu struktuurist. „Need on seotud valitsusasutuste vaheliste ja sisemiste vahendite ümberjaotamisega,“ ütles Akkermann.
Valitsuse kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi suunatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarvest 46,6 miljonit eurot täiendavalt üldhariduskoolide toetuseks seoses õpilaste arvu täpsustumisega (sh õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate palgakulu, tegevuskulutoetus, õppekirjandus, õpetajate ja juhtide täienduskoolitus, koolilõuna). Riigieelarvest valdadele ja linnadele munitsipaalkoolide kulude katmiseks eraldatava toetuse arvestamise aluseks on Eesti hariduse infosüsteemi järgne õpilaste arv planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga.
Siseministeerium siseturvalisuse töötajate palgatõusudeks eraldatud vahendid summas 28,8 miljonit eurot suunatakse valitsemisala asutuste eelarvetesse, st 10%-ne teenistujate põhipalga fondi tõus kõikidele asutustele, millele valitsus raha eraldas: Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile, Häirekeskusele ja Sisekaitseakadeemiale. Vahendite ümbersuunamise tulemusel muutub asutuste ja mitmete programmi tegevuste vaheline eelarvejaotus, millest programmi tegevuste vahelise muutusena kajastub 9,2 miljonit eurot. Lisaraha suunatakse eeskätt nendele ametikohtadele, kus töötasu jääb turutasemest maha – eelkõige eesliini eriteenistujad ja õppejõud, või ametikohad kus tööjõu voolavus on kõrge.
Kultuuriministeeriumi valdkondadeülene arendamine eelarve suureneb kokku 1,7 miljonit. Toetus on mõeldud kultuuriorganisatsioonide arendus- ja võimekuse kasvatamise projektide toetamiseks. Tegemist on ühekordse lisarahastusega. Toetuste eelarve hulgas on 151 605 eurot kultuuritöötajate palgafondi tõusu katteks. Katteallikaks on Kliimaministeeriumi eelarvest vähendatav reisilaevanduse toetusmeetmeks eraldatud vahendid 9 miljoni euro ulatuses, mille tulemusena paraneb ka eelarvepositsioon 6 miljoni euro võrra.
Rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik märkis, et igasugune eelarvepositsiooni parandamine on küll positiivne. „Kuid arvestades riigieelarve suurt puudujääki oleks pidanud leidma veel võimalusi kokkuhoiuks,“ toonitas Korobeinik.
Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) kohaselt on tuleva aasta riigieelarve tulude maht 18,6 miljardit ja kulude maht 19,5 miljardit eurot ning investeeringud ulatuvad 1,3 miljardi euroni.
Eelnõu kohaselt kasvavad järgmise aasta riigieelarve tulud 843 miljoni euro võrra ehk 4,7 protsenti. Kulude kogumaht kasvab aastaga 1,15 miljardit eurot ehk 6,3 protsenti ning investeeringute kogumaht suureneb 32 protsenti ehk 305 miljonit eurot.
Eelnõu järgi on kavandatav valitsussektori defitsiit tuleval aastal 4,5 protsenti SKPst, mis jääb Euroopa Liidu kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud erandi piiresse. Eelarvepuudujäägi süvenemise tõttu kasvab võlakoormus 1,7 miljardi euro võrra, 25,9 protsendini SKPst. Maksukoormus väheneb eelnõu kohaselt tänavuselt 36,6 protsendilt 35,2 protsendini SKPst.
Valitsus toob suurima kulukasvuna esile kaitsekulutuste tõusu enam kui viiele protsendile SKPst, milleks kulub järgmisel aastal lisaks 844,5 miljonit eurot, ning suurima tuluvähendusena tulumaksu langetuse, mille mõju on eelarvestrateegiaga võrreldes 780 miljonit.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
