Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu rahanduskomisjon toetab maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis suurendab kohalike omavalitsuste otsustusvõimalusi maamaksu määramisel.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas, et seaduse muutmine ise ei tähenda maamaksu tõusu suuremas ulatuses kui kehtiv seadus ette näeb.

„Kodualuse maa maksusoodustus jääb püsima, kuid selle suuruse üle hakkavad otsustama kohaliku omavalitsuse volikogud ja nad saavad selleks senisest laiema kaalutlusruumi,“ ütles Akkermann.

„Ta lisas, et praegu on kohalike omavalitsuste maksuautonoomia ebapiisav, mistõttu on omavalitsused sõltuvuses keskvalitsuse rahastamise otsustest. See sunnib omavalitsusi ära ootama eelarvete tegemisel riigipoolse rahastamise, mis aga pidurdab kohaliku elu perspektiivset planeerimist. „Maksuautonoomia suurendamine kohaliku omavalitsuse tasandil võimaldab omavalitsusel leida senisest parema tasakaalu teenuste taseme ja maksude kehtestamise vahel. Viimastel aastatel on olnud Riigikogus mitmeid algatusi näiteks kõnniteede hooldamise kohustuse majaomanikelt äravõtmiseks ning omavalitsuste ülesandeks panemiseks. Maamaksu tõstmine on kohalikule omavalitsusele üks võimalus kõnniteede hooldamise jaoks eelarvesse vahendeid koguda, kui volikogu peaks nii otsustama “ selgitas Akkermann.

Rahanduskomisjoni liige Aivar Kokk nentis, et otsus kaotada ära üleriigiline kodualuse maa maksuvabastus ning tõsta hüppeliselt teiste otstarvetega maade maksumäärasid on löök inimeste turvatunde pihta. Eelnõu järgi kaotatakse 2026. aastast üleriigilise pindalapõhise kodualuse maamaksusoodustus. Omavalitsustele antakse varem kokkulepitud maamaksu 10% tõusu asemel võimalus tõsta igal aastal maamaksu 10 kuni 100%,“ ütles Kokk ja lisas, et selles küsimuses on vaja tuua selgus menetluse käigus.

Eelnõuga kaob üleriigiline pindalapõhine kodualuse maa maksusoodustus, kuid kohalik omavalitsus saab alates 2026. aastast otsustada summapõhise kodualuse maa maksusoodustuse suuruse üle vahemikus 5-1000 eurot, mis tähendab, et maksusoodustuse piiri ületava osa eest tuleb hakata tasuma maamaksu. Suuremat maamaksu saab tasuda kahes osas: 31. märtsiks ja 1. oktoobriks, eelnõuga suureneb esimese makse suurus 64 eurolt 100 eurole.

Eelnõu kohaselt suurendatakse alates 2025. aastast elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku maksimaalset maksumäära 0,5%-lt 1,0%-le maa maksustamishinnast. Samuti suurendatakse nn muu maa, näiteks ärimaa, tootmismaa, transpordimaa, maksimaalset maamaksu määra 1%-lt 2%-le maa maksustamishinnast.

2025. aastal on maamaksu aastase tõusu ühetaoline üleriigiline piirmäär kuni 50% ja 20 eurot juhul, kui maamaksu summa 50% suurenemine on väiksem kui 20 eurot.  Alates 2026. aastast saavad kohalikud omavalitsused ise kehtestada maamaksu aastase kasvu piirmäära vahemikus 10-100%. Maamaks ei saa minna suuremaks kui maa maksustamishinna ja maamaksumäära alusel arvutatud maamaksu summa.

Lisaks tehakse eelnõuga täpsustus, et riigi omandis olev ühiskondlike ehitiste maa on maksuvaba vaid juhul, kui seda maad kasutab riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus.

Maamaks on Eestis hetkel ainuke varamaks, mille suurusjärk on püsinud alates 2012. aastast.

Varamaksude koormus on Eestis praegu väga väike. 2022. aastaks oli see kahanenud 0,16% le SKPst. See näitaja on väiksem kui Lätis ja Leedus ning kõige väiksem ülejäänud OECD riikidega võrreldes.

Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (437 SE) täiskogu istungile 28. mail ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus 
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

Tagasiside