Riigikogu rahanduskomisjon sai täna ülevaate nii järgmise aasta riigieelarve eelnõu kui ka nelja aasta riigi eelarvestrateegia koostamise aluseks olevast Rahandusministeeriumi suvisest majandus- ja rahandusprognoosist.

Rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni sõnul annab värske prognoos teekoridori järgmise aasta riigieelarve eelnõu ja riigi eelarvestrateegia koostamiseks. Tema sõnul on järgmiste aastate suurimaks teemaks eelarvedefitsiit ja selle vähendamine ning seega on lähiaastatel ette näha nappust nii riigi kuludes kui ka investeeringutes. „Järgmisest aastast kehtima hakkav mootorsõidukimaks leevendab eelarvepuudujääki märgatavalt, aga mitte piisavalt,“ ütles ta.

Akkermann tõi esile, et majandusest kiiremini kasvavad sotsiaalkulud ning seda seetõttu, et suureneb pensionäride arv ja indekseerimine toob kaasa ka pensionide kasvu. „Püsikulude katmiseks vajame ka püsivaid maksutulusid, sest pensionid ei ole ju kõrged – keskmine pension on vähem kui pool keskmisest palgast ja seda suhet madalamaks teha ei saa,“ lausus ta ning lisas, et ainus võimalus on leida riigile püsivaid tulusid juurde.

Rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik märkis, et suur inflatsioon on viinud reaalse elatustaseme languseni Eestis. „Isegi kui järgmisel aastal majandus kasvab näiteks 0,5 protsenti, jääb inimeste ostujõud endiselt väiksemaks. Praegu on Eesti ostujõud langenud samale tasemele, kus see oli Taavi Rõivase valitsuse ajal, mis tähendab, et oleme elatustaseme poolest tagasi langenud seitse aastat,“ ütles ta.

Korobeiniku sõnul on Eesti majanduspoliitika suurimaks probleemiks valitsuse tegevuse ebakindlus ja selge majanduskasvu strateegia puudumine. „Eesti on juba teist aastat järjest Euroopa Liidus majanduskasvu näitajate poolest viimane. Sel aastal on Eesti ainus riik Euroopas, kus majandus langeb, samal ajal kui kõik teised riigid, sealhulgas Ukraina ja Venemaa, näitavad kasvu. See on tingitud asjaolust, et valitsus võtab raha kõige haavatavamate elanike taskust – pensionärid, maal elavad inimesed, suured pered –, selle asemel et maksustada pankade ülikasumeid või rakendada astmelist tulumaksu,“ lisas ta.

Suvisest majandus- ja rahandusprognoosist andsid rahanduskomisjoni erakorralisel istungil ülevaate rahandusminister Jürgen Ligi ja Rahandusministeeriumi esindajad.

Valitsus peab kinnitama nelja järgneva aasta eelarvestrateegia, heaks kiitma järgmise aasta riigieelarve eelnõu ja need Riigikogule esitama hiljemalt septembri lõpus.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]