Rahanduskomisjon saatis väärtpaberi seaduse muutmise eelnõu teisele lugemisele
Riigikogu rahanduskomisjon vaatas oma tänasel istungil läbi väärtpaberituru seaduse muutmise eelnõule laekunud muudatusettepanekud, mis on seotud investeerimisühingute juhtimis- ja kapitalinõuete muutmisega, et võtta paremini arvesse investeerimisühingute ärimudeleid ja riske ning vähendada regulatiivset koormust professionaalsetele investeerimisteenuste osutajatele. Samuti tõsta hoiuste tagamise hüvitamise määra.
Rahanduskomisjoni esimees Andrei Korobeinik selgitas, et muudatused soodustavad väärtpaberiturul investeerimiskliimat. „Eelnõusse viisime sisse muudatuse, mis on seotud investeerimisteenuse osutaja kliendi varade hoidmiseks ettenähtud nõuetega ja nende rakendamisega, et lihtsustada vastavate kokkulepete tegemist eelkõige välisriikide klientidega.
Lisasime ka rakendussätte investeerimisühingute raamatupidamise aastaaruannete auditeerimise kohta. Muutsime väärtpaberiprospekti koostamisega seonduvat rakendussätet, mille kohaselt ei tule enam prospekti koostada juhul kui väärtpaberite pakkumine on alla 5 miljoni euro. Sel juhul võib rahandusminister oma määrusega ette näha lihtsamad teabe avalikustamise nõuded ja täpsustasime Tagatisfondi laenu võtmise korra tingimusi,“ ütles Korobeinik. Ta lisas, et muutus ka seaduse jõustumise tähtaeg, mis nüüd on 30. märtsil. See tuleneb asjaolust, et sätete algselt kavandatud jõustumisaeg on möödunud.
Menetluses olev eelnõu näeb ette anda Finantsinspektsioonile õigused nõuda investeerimisühingutelt teatud juhtudel täiendavat kapitali ja likviidsete vahendite hoidmist. „Hetkel kohaldatakse investeerimisühingutele pankadele esitatud nõudeid, mis pole piisavalt paindlikud ja riske arvestavad,“ märkis Korobeinik.
Ta lisas, et eelnõuga muudetakse investeerimisühingute kapitalinõudeid vastavalt sellele, milliseid teenused nad osutavad. Näiteks alanevad algkapitalinõuded selliste investeerimisühingute puhul, kes osutavad väärtpaberi pakkumise või emiteerimise korraldamise teenust 125 000 eurolt 75 000 eurole, väärtpaberiportfelli valitsemise teenust 125 000 eurolt 75 000 eurole või pakuvad alternatiivbörsi korraldamise teenust 730 000 eurolt 150 000 eurole. Ülejäänud teenuste osutamise puhul algkapitali nõuded veidi suurenevad.
Rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk märkis, et eelnõuga suurendatakse hoiuste hüvitamise piirmäära ulatust. „Kehtivas seaduses on Tagatisfondi poolt üldine hüvitamise määr iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses kuni 100 000 eurot. Lisaks peab olema tagatud täiendavalt 70 000 euro ulatuses rahalisi vahendeid kui isik on müünud eluasemega seotud kinnisvara ja see raha on tema kontole hiljaaegu laekunud. Ehk maksimaalne hoiuste hüvitamise määr on kehtiva seaduse järgi 170 000 eurot,“ ütles Kokk.
Ta märkis, et ELi õiguse kohaselt tuleb täiendav tagatis ette näha ka muude sotsiaalsete sündmuste puhul, näiteks kui kontole laekub summasid seoses koondamisega või kindlustushüvitiste tõttu. Eelnõuga suurendatakse seetõttu täiendava hüvitise piirmäära 70 000 eurolt 100 000 eurole ning nähakse ette, et see katab ka muude sotsiaalsete sündmuste tõttu laekunud vahendeid. Seega on kogu hüvitamise maksimaalne määr edaspidi 200 000 eurot (100 000 + 100 000 eurot).
Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (505 SE) täiskogu istungile 9. märtsil ettepanekuga teine lugemine lõpetada.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]