Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu rahanduskomisjoni tänasel istungil langetati viimased otsused tuleva aasta riigieelarve eelnõule kolmandaks lugemiseks laekunud muudatusettepanekute kohta.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ütles, et fraktsioonid ja Riigikogu liikmed tegid regionaalsete investeeringute raames ettepanekuid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projektide toetamiseks, mille kogusumma on 4,3 miljonit eurot.

„Täiendavaid vahendeid soovitakse eraldada kohalikele kogukondadele, lasteaedadele, koolidele, laste huvitegevusele, naisteühendustele, kogudustele ja teistele vabatahtlikele organisatsioonidele,“ ütles Kokk.

Reformierakonna fraktsioon tegi ettepanekud, mis olid laiema haardega ja seotud eelarve struktuursesse tasakaalu viimise, keskmise pensionide tulumaksust vabastamise, õpetajate palkade suurendamise, eesti keele õppe parandamise ning teadus- ja arendustegevusega.

„Rahanduskomisjon vaatas läbi laekunud muudatusettepanekud. Ettepanekud, mille katteallikad sobisid koondati ja need leiavad kajastamist rahanduskomisjoni tehtud muudatusettepanekutes, mis leidsid hääletamisel toetamist. Suurim muudatus on seotud Top-Up toetuse suurendamisega põllumeestele, mis tõuseb 5 miljoni euro võrra,“ ütles Kokk. Ta selgitas, et nüüd on toetuse kogumaht kokku 10,3 miljonit eurot.

Rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri  sõnul tuleb kahjuks tõdeda, et koalitsiooni erakondadele sobib see, et Riigikogu eelarve üle sisulist arutelu ei pea ning muudatusi ei tee, vaid tegeleb pisikeste summade jagamisega omadele. „Tuleviku jaoks olulised teemad koalitsioonierakondi üldse ei huvita,“ nentis Lauri.

Rahanduskomisjoni istungil kiideti heaks ka seadusemuudatus, mille tulemusel saavad  katmikaladel köögivilja kasvatavad ettevõtted vähendada energiaintensiivsete elektriaktsiisi määra 90-protsendiliselt ehk praeguselt 4,47 eurolt 0,5 eurole megavatt-tunni eest ja taotleda oma gaasiaktsiisi vähendamist Euroopa Liidu miinimummäärani ehk 11,3 eurole 1000 kuupmeetri kohta. Seni ei ole Eestis katmikalad saanud kasutada Euroopa Liidus laialt levinud võimalust gaasiaktsiisi soodustuseks, ütles Kokk.  

Valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE) kohaselt on tuleva aasta riigieelarve kulude maht 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse aastaga kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot.

Tuleva aasta riigieelarve on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.

2020.aasta riigieelarve eelnõu kolmas lugemine on Riigikogu 11. detsembri istungil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside