Riigikogu rahanduskomisjon vaatas tänasel istungil läbi tuleva aasta riigieelarve eelnõule kolmandaks lugemiseks laekunud muudatusettepanekud.

Riigikogu fraktsioonid esitasid 44 muudatusettepanekut. Need jäid toetuseta, sest katteallikad ei sobinud. Rahanduskomisjon koostas omalt poolt ühe muudatusettepaneku, kus korrigeeriti eelarvet valitsusalade siseselt ja kus on ka osalise toetuse saanud fraktsioonide ettepanekud.

Rahanduskomisjoni esimees Andrei Korobeinik ütles, et ettepanekud regionaalsete investeeringute kohta vaadatakse läbi ja langetatakse otsus rahanduskomisjoni järgmisel istungil.

Komisjonile laekunud ettepanekute kaudu soovitakse regionaalsete investeeringute vahendeid eraldada kolmanda sektori, omavalitsuste ja kodanikuühiskonna projektidele, Vähiliidule, kohalikele kogukondadele, lasteaedadele, koolidele, kultuuriprojektidele, spordiühendustele, kogudustele ja teistele vabatahtlikele organisatsioonidele,“ selgitas Korobeinik. Ta lisas, et ettepanekute maht on 2,78 miljonit eurot.

Riigieelarve menetlemise käigus lepiti kokku, et seekord läheb Riigikogu liikmete vahel otsustamiseks ja  jagamiseks kuni kolm miljonit eurot, millest iga Riigikogu liikme peale on ette nähtud 30 000 eurot. Lepiti kokku, et ühe ettepaneku summa ei saa olla väiksem kui 5000. Mittetulundusühingutele ja sihtasutustele raha eraldamise eeltingimuseks regionaalseteks investeeringuteks on, et need peavad olema tegutsenud vähemalt teist aastat ja ühingul peab olema esitatud eelmise aasta majandusaruanne.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Aivar Koka sõnul on regionaalsed investeeringud vajalikud, et tagada paljude projektide elujõulisus ka väljaspool suuri keskusi. Tema sõnul on positiivne, et komisjon toetas ettepanekuid merendussektori konkurentsivõime edendamiseks. „Veeteetasu vähendamine 50 protsendi ulatuses ja rahvusvahelise reisilaevanduse toetamine on olulise tähtsusega muudatusettepanekud,“ rõhutas Kokk.

Ta nentis, et paraku jäid toetuseta eelarve muudatused, mida kujunenud pingelises majanduslikus olukorras peaks tegema. Need on järgmisest aastast erakorraline pensioni tõus ja keskmise pensioni tulumaksust vabastamine II pensionisamba vabatahtlikuks muutmisest tekkinud eelarvevahendite tõusu arvelt, aga ka energia hinnašokki leevendavad meetmed ning elektri, gaasi ja soojusenergia käibemaksu langetamine 20-lt protsendilt 9-le protsendile.

Valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (464 SE) kohaselt on tuleva aasta riigieelarve tulude maht 13,13 miljardit eurot, kulude maht 13,64 miljardit eurot ja investeeringute maht 716 miljonit eurot. Kulude maht ületab tulude mahtu, ent struktuurne positsioon on paranenud nii võrreldes eelmise aasta kui ka riigieelarve strateegiaga aastateks 2022-2025. Kaitsekulutused moodustavad SKP-st 2,3 protsenti ning teadus- ja arenduskulud ühe protsendi.

2022.aasta riigieelarve eelnõu kolmas lugemine on kavandatud Riigikogu 8. detsembri istungile.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Tagasiside