Riigikogu rahanduskomisjon otsustas oma tänasel istungil  saata 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu täiskogu istungile 16. oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas, et komisjoni mitmel istungil vaadati koos valdkondade ministritega üle eelarve tulud ja kulud. „ Et kulud riigieelarves on esitatud nii tegevuspõhise kui ka majandusliku sisu järgi, siis saime ministritelt teavet eelarves kavandatud programmide eesmärkide ja kulude kohta. Missugune on soovitud tulemus ja kuidas seda mõõdetakse,“ ütles Akkermann.  „Detailne ülevaade riigieelarve tulude ja kulude kohta on välja toodud majanduslikku sisu käsitlevas riigieelarve lisas,“ selgitas Akkermann.

Akkermann selgitas, et arutluste käigus pöörasime tähelepanu eelarves kavandatud eesmärkide elluviimisele. Ta viitas valitsuse esitatud prioriteetidele. „Need on seotud jätkusuutlikuma riigi rahandusega, kuidas hoitakse kokku riigi kulusid ja vähendatakse eelarvepuudujääki, kuidas tagatakse laiapindne riigikaitse ning kuidas toetatakse majandust,“ ütles Akkermann.

Tema hinnangul pingestavad eelarvet kavandatud kärped, kuid samas on võimalik teha muudatusi kärpekavas veel menetluse käigus. Riigieelarve eelnõus on ettenähtud 132,1 miljoni suurune kärpimine, kuid ka selles mahus pole kärped veel lõpuni sisustatud. Valitsus on teada andnud kavatsusest jätkata  kulude kokkuhoiuks täiendavate võimaluste otsimist veel kahel eelseisval aastal.  Võimalusi selleks leiab veel dubleerimise vältimise kaudu  ja valitsussektori äriühingute tegevusest.

„Rahanduskomisjon saab neid muudatusi teha muudatusettepanekute kaudu koostöös rahandusministeeriumiga.“

Akkermann viitas asjaolule, et riigieelarvet mõjutavad edasiantavad kulud ja indekseerimine, mille tõttu kasvavad sotsiaalkulud, milleks on pensionid ja toetused, samuti kaitsekulud.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Andrei Korobeiniku sõnul ei ole riigieelarve läbipaistev ning Riigikogul puudub võimalus seda sisuliselt mõjutada, kuigi põhiseaduse järgi peaks see võimalus olema Riigikogul. “Selleks, et eelarve oleks arusaadav ja läbipaistev, peaks iga ministeerium oma kulusid detailselt lahti kirjutama. Tänane valitsuse lähenemine soodustab ebaefektiivset valitsemist ning kahjustab veelgi Eesti majanduse käekäiku,” ütles Korobeinik.

Riigieelarve tulude kogumaht on 2025. aastal 17,7 mld eurot. Võrreldes 2024. aasta eelarvega kasvavad tulud 0,9 mld euro võrra ehk 5,2%. Kulude kogumaht on 2025. aastal 18,2 mld eurot, kasvades 2024. aastaga võrreldes 0,6 mld eurot ehk 3,5%, investeeringute kogumaht on aastaga kasvanud 9,4% võrra 0,8 mld eurolt 0,9 mld eurole.

2025. aasta maksukoormuseks kujuneb 35,8% SKPst, mis on 0,7% võrra kõrgem kui 2024. aastal.

Eelarves hoitakse 2025. aastal nominaalne eelarvepuudujääk 3% tasemel SKPst, millega on täidetud Maastrichti eelarvetasakaalu reegel. Julgeoleku ja sotsiaalkaitsekulude märkimisväärse kasvu tõttu suureneb riigi võlakoormus ca 930 miljoni euro võrra 24,3%ni SKPst.

2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) tänasel arutelul osales rahandusminister Jürgen Ligi.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]