Rahanduskomisjon saatis pisisentidega arveldamise eelnõu teisele lugemisele
Riigikogu rahanduskomisjon toetas eelnõu, millega vähendatakse vajadust pisisentide kasutamise järele.
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas, et eelnõu näeb ette vähendada vajadust 1- ja 2-sendiste kasutamiseks, kuna pisisentidega makstakse poes harva, kuid nende tootmise ja käitlemise mõju keskkonnale on suur.
„Eelnõuga kehtestatakse ühe- ja kahesendistele euromüntidele kohustuslikud ümardamisreeglid,“ ütles Akkermann. Ta lisas, et ümardamisreeglite järgi toimub sularahamakse korral ostukorvi ümardamine lähima viie sendini. Kaardiga makstes ei muutu midagi ja ostu hind läheb arvelt maha jätkuvalt 1 sendi täpsusega. Samuti ei muuda ümardamine 1- ja 2-sendistega maksmist, kui ostja tahab nendega maksta, peab pood need vastu võtma. Vahetusrahana neid enam aastast 2025 aga tagasi ei saa ja poest saaks seejärel kõige väiksemana tagasi 5-sendiseid.
„Arvestades pisisentidega seotud kulusid ja kasu, pole nende müntide tootmise jätkamine otstarbekas,“ ütles rahanduskomisjoni liige Aivar Kokk. Ta viitas asjaolule, et Eesti Pank on viimastel aastatel lasknud 1- ja 2-sendiseid euromünte ringlusesse keskmiselt 40 tonni aastas, millest kaduvväikest osa kasutatakse ostude eest tasumiseks ja keskpanka jõuab aastas tagasi umbes 3 protsenti väljaantud 1-2sendistest. Pisisentide massiline ringlusest välja langemine tingib nende ületootmise ja jalajälje keskkonnale.
Kokk selgitas, et iga sularahatehinguga võib tarbija võita või kaotada kuni kaks senti. Kuna ümardamine toimub matemaatika reeglite järgi üles või alla, siis selle mõju aja jooksul ühtlustub. Lisaks on tarbijal alati võimalus ümardamisest loobuda, valides ostu eest tasumiseks kaardimakse. Toodete hindu ei ole kaupmeestel mõtet muutma hakata, sest ostukorvi koostab klient ja ümardatakse ainult ostukorvi kogumaksumus.
Väikeste müntide ringluse probleem on sarnane kogu euroalal, kuid ühist kokkulepet hindade ümardamiseks pole tehtud. Samas on kuus riiki juba ümardamist rakendanud: Soome, Iirimaa, Holland, Belgia, Slovakkia ja Itaalia ning seda plaanib ka Leedu.
Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (399 SE) täiskogu istungile 8. mail ettepanekuga teine lugemine lõpetada.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
päringud: [email protected]