Riigikogu rahanduskomisjon arutas oma tänasel istungil pandikirjaseaduse muutmist, millega võetakse pandikirjaseadusesse üle ELi direktiiv, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse sellega seotud direktiivide nõudeid. Komisjon otsustas saata eelnõu täiskogu istungile ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar selgitas, et eelnõuga luuakse senisest parem võimalus krediidiasutusel emiteerida pandikirju, mille tagatisvara asub erinevates liikmesriikides. „Muudatuse sisseviimine on eelkõige tähtis Balti riikides, kuna siin toimetavad suuresti samad pangandusgrupid ning seeläbi saab integreerida rohkem Balti riikide kapitaliturge,“ märkis Savisaar. Ta lisas, et eelnõu otsene sihtrühm on eelkõige krediidiasutused, just need krediidiasutused, kes on emiteerinud pandikirju või planeerivad seda teha. Kaudsemalt on eelnõu sihtrühm pandikirjade investorid, Finantsinspektsioon ja võlgnikud ehk laenuvõtjad.

Rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk viitas asjaolule, et pankade seni väljastatud võlakirjadest moodustavad just võlakirjad suure osa. „Seepärast ongi vaja viia seadusesse sisse muudatused, mis tagab kindlustunde võlakirjade emiteerimisel ja nendega opereerimisel,“ ütles Kokk. Statistika näitab, et 2021. aasta veebruari seisuga olid siinsed pangad väljastanud võlakirju 1,5 miljardi euro väärtuses. Kokk selgitas, et eelnõu kohaselt võib pandikirjadeks konverteerida järgmisi nõudeid: eluasemelaenud, laenud valitsusele, kohalikele omavalitsustele ja avalik- õiguslik juriidilistele isikutele ning laenud äriühingutele, mille tagatiseks on kommertskinnisvara.

Valitsuse algatatud pandikirjaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (407 SE) arutelu on kavandatud täiskogu istungile 15. septembril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: 
[email protected]

 

 

 

Tagasiside