Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu rahanduskomisjon arutas oma tänasel istungil lisaeelarve eelnõu ettevalmistamist kolmandaks lugemiseks, vaatas läbi laekunud muudatusettepanekud ja otsustas saata eelnõu lõpphääletusele homsel täiskogu istungil.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk selgitas, et laekunud muudatusettepanekute katteallikad ei olnud enamuse poolt vastuvõetavad, mistõttu need jäeti arvestamata. Komisjon tegi omalt poolt muudatusettepanekud, millega muudetakse lisaeelarve eelnõu enne kolmandat lugemist.

„Ühe muudatusena andsime Kredexile võimaluse väljastada laenude piiratud kättesaadavusest tingitud turutõrgete puhul näiteks korteriühistutele elamufondi rekonstrueerimiseks mõeldud laene,“ ütles Kokk. Ta selgitas, et laenude kättesaadavuse parandamine leevendab laenuraha piiratud kättesaadavusest tingitud turutõrget näiteks korteriühistutele, mis asuvad maakonnakeskustest väljaspool ja ei saa kommertspankadest oma korterelamu rekonstrueerimiseks laenu.

„Samuti täiendati tulumaksuseadust eesmärgiga võrdsustada metsamaa kasutamisel puidu varumine ja ökosüsteemsete teenuste osutamine,“ märkis Kokk. „Sellega vabastati tulumaksust Natura 2000 erametsamaa toetus, mis oma olemuselt on hüvitis maa kasutamisel ökosüsteemsete teenuste osutamiseks. See vähendab eraomanike motivatsiooni kriisiajal oma kinnistuid müüa.“

Rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri  avaldas kahetsust, et koalitsioonierakonnad ei toetanud muudatusettepanekuid, mille eesmärk oli kahekordistada mikroettevõtete ja turismisektori toetusmeetmeid EASis ning eraldada kriisi tõttu peaaegu 200 miljonit eurot tulu kaotanud Haigekassale lisaraha, et katta plaanilise ravi kulusid. „Me eraldame raha küll viirusega võitlemiseks, kuid plaaniline ravi ju praegu sisuliselt seisab. Ka sellega tuleb ühel hetkel tegelema hakata,“ ütles Lauri. „Tulude languse tõttu ei pruugi praegu ootel olevad, rääkimata uutest haigestunutest, ravijärjekordade pikenemise tõttu niipea arstile pääseda.“

Lauri hinnangul on lisaeelarves oluliste asjade kõrval kahjuks liialt palju raha kulutavaid kaheldava väärtusega valikuid, mis kriisi leevendamisele kaasa ei aita, küll aga on ühe või teise erakonna poliitlubaduste seas. „Siiralt on kahju, et jutt opositsiooni kaasamisest meetmete väljatöötamisse on jäänud sõnakõlksuks. Ja ma üldse ei mõista, miks rahanduskomisjoni koalitsiooni kuuluvate liikmete osalemine lisaeelarve aruteludes piirdus vaikimisega ja nad isegi ei kaitse valitsuse ettepanekuid!“

Riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (171 SE) järgi kujuneb valitsussektori nominaalseks eelarve puudujäägiks tänavu koos valitsuse majanduse toetusmeetmetega -2,62 miljardit eurot. Meetmete mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on 1,15 miljardit eurot. Riigieelarve tulusid vähendab lisaeelarve 1,63 miljardi võrra tänavuse eelarvega kõrvutades. Lisaeelarve meetmete mõju kehtiva riigieelarve kuludele on kokku 513 miljonit. Sellele lisandub reservide kasutusele võtmine.

Lisainfo:
Aivar Kokk, 503 0954
Maris Lauri, 518 4242

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

 

 

 

 

Tagasiside