Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu rahanduskomisjoni tänasel istungil arutati 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (608 SE), mille maht on 803,0 miljonit eurot

Rahanduskomisjoni esimehe Andrei Korobeiniku sõnul on muutunud majanduslikus olukorras nii käesoleva aasta lisaeelarvet kui ka sellega seotud mitut eelnõu vaja menetleda kiirendatud korras. „Kiirusest sõltub see, millal rakendub kõrgem toimetulekumäär,“ toonitas ta.

„Lisaeelarve moodustab orienteeruvalt 2,2  protsenti 2022. aasta Rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgsest SKPst. Arvud näitavad, et samas on lisaeelarve mõju eelarvepositsioonile mõnevõrra väiksem, sest toetuste kasutamine toob riigile maksuraha osaliselt tagasi. Kõike seda arvesse võttes on mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile sel aastal 627 miljonit eurot ehk 1,9 protsenti SKPst,“ selgitas Korobeinik.

Valitsus on esitanud lisaeelarve, mis sisaldab kolm olulist Eesti julgeolekut tugevdavat kava. Esiteks – riigi sõjalise kaitse kiire tugevdamise kava, teiseks – riigi sisemist turvalisust tugevdavad sammud ning kolmandaks – Eesti energiajulgeolekut tugevdav kava. Nendega seotud vajaduste rahastamine vajab 2022. aasta lisaeelarve heaks kiitmist Riigikogus.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Aivar Koka sõnul oleks pidanud eelnõus rohkem rõhku panema muutustele, mis kõige rohkem mõjutavad meie inimeste majanduslikku toimetulekut.  „Üheks kasvanud energiakulude mõju leevendamise lahenduseks tuleks langetada gaasi, elektri- ja soojusenergia käibemaksu 20-lt protsendilt 9-le. Energiakandjate kõrge hind tabab valusalt nii ettevõtjaid kui tarbijaid. Eesti on euroala kõrgeima inflatsiooniga riik ning riik peab astuma kiireloomulisi samme enda inimeste ja ettevõtjate toetamiseks,“ rääkis Kokk.  Inflatsioon on kasvanud hüppeliselt ja sellistes tingimustes tuleb astuda samme Eesti inimeste ja ettevõttete toetamiseks, selleks tuleks langetada  pliivaba bensiini ja diisli aktsiisimäär ELi miinimumtasemele. Tema arvates oleks eelnõu menetlemiseks vaja võtta rohkem aega.

Lisaeelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute maht 803,0 miljonit (mln) eurot käibemaksuga (779,9 mln eurot käibemaksuta) näeb ette eraldada laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks 247,6 mln eurot (käibemaksuga), energiajulgeoleku tugevdamiseks 257,3 miljonit eurot (käibemaksuga) ning sõjapõgenikega seonduvate esmaste kulude katteks 242,7 mln eurot (käibemaksuga).

Enne lisaeelarve koostamise otsust eraldati valitsuse reservist vahendeid kriisideks valmisoleku tugevdamiseks. Lisaeelarvega need summad reservis taastatakse ning suurendatakse reservi täiendavalt 68,4 miljoni euro võrra selliselt, et 2021. aasta eelarvest üle kantud summasid kaasates tõuseb valitsuse reserv 100 miljoni euroni.

Lisaeelarvele vajutab pitseri ELi siseministrite otsus 3. märtsist 2022, millega käivitati Ukraina sõjapõgenike jaoks nn. ajutise kaitse direktiivi, mis paneb paika ajutise kaitse saanud sõja eest põgenenud inimeste esmasteks vajadusteks mõeldud teenuste osutamine. Lisaeelarve arvestab sellega. 2022. aasta lisaeelarve koostamisel lähtuti eeldusest, et sõjapõgenikke saabub Eestisse kuni 50 tuhat inimest.

Rahanduskomisjoni istungil andis selgitusi rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

Valitsuse algatatud 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (608 SE) esimene lugemine on kavas Riigikogu täiendaval istungil 4. mail.

Riigikogu pressiteenistus 
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

Tagasiside