Rahanduskomisjon arutas oma tänasel istungil Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõu, mis võimaldab kohaliku elu edendamiseks kiiret eurorahade kasutuselevõttu ja seda ülesannet täidetakse perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava abil.

Rahanduskomisjoni esimees Andrei Korobeinik selgitas, et eelnõuga nähakse ette riigisisene ülesannete jaotus Euroopa Komisjoni kinnitatud territoriaalse koostöö programmide ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade elluviimiseks. „Vastavate toetuse andmiseks kehtestatakse valitsusele ja ministritele volitusnormid ning toetuse kasutamise tõhususe hindamiseks sätestatakse vajalikud kontrollimeetmed ja mõjude hindamise korraldus. Lisaks nähakse ette nõuded andmete turvaliseks töötlemiseks,“ märkis Korobeinik.

Rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk ütles, et toetuste kasutuselevõtul lähtutakse halduskoormuse vähendamise, reeglite ühtlustamise ja menetluse lihtsustamise eesmärkidest. „Selleks seab eelnõu valitsusele ühtsed raamid toetuse saamise tingimuste koostamiseks, taotluste menetlemiseks ning maksete ja finantskorrektsioonide tegemiseks,“ märkis Kokk.

Ta selgitas, et ühtsed reeglid hõlbustavad rakendusasutuste tööd toetustingimuste väljatöötamisel ja rakendusüksuste tööd nende rakendamisel. Eelnõu jõustumiseks ei tulene Euroopa Liidu õigusest kohustuslikku tähtaega. Kuna eelnõu ei jõustu 2021. aastal ehk Euroopa Liidu eelarveperioodi alguseks, siis tulenevalt ühissätete määrusest saab vahendeid kasutada juba alates 1. jaanuarist 2021 tehtud vajalike kulude hüvitamiseks, kui need ei seondu riigiabi andmisega.

Eelnõu kohaselt on majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava  elluviimiseks Eestil võimalik saada Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfondist (ÜF) ja Õiglase Ülemineku Fondist (ÕÜF) kokku 3,37 miljardit eurot. Fondide kaasrahastamise määr abikõlblikest kuludest on üldjuhul 30 protsenti, välja arvatud ÜF (15 protsenti) ja ESF+ enim puudust kannatavatele inimestele suunatud sekkumiste (5 protsendi) puhul.

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (ETK) Interregi programmide jaoks on võimalik ERF-st saada vähemalt 57 miljonit või enam eurot ning sisepiiridele suunatud Interregi programmide kaasrahastamise määr on 20 protsenti ning välispiiridele suunatud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ (NDICI) Interregi programmide kaasrahastamise määr on 10 protsenti.

Fondide vahendite riigipoolne kaasrahastamise määr on võrreldes programmperioodiga 2014–2020, mil see oli keskmiselt 24,71 protsenti, tõusnud, kuna Eesti on hea majandusarengu tõttu liikunud vähem arenenud piirkonna kategooriast üleminekupiirkondade gruppi.

ELi rände-, välispiiride ja siseturvalisuse valdkonna eesmärkide elluviimiseks on võimalik kasutada Sisejulgeolekufondi, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi siseturvalisuspoliitika fondid) toetust, mille kaasrahastamise määr on üldjuhul 25 protsenti.

Eelnõu koostamisel on aluseks võetud toetuste kasutamist reguleerivad otsekohalduvad ELi määrused. Eelnõu on kavandatud nende ELi määruste rakendamisseadusena.

Rahanduskomisjon tegi ettepaneku saata valitsuse algatatud perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõu (487 SE) täiskogu istungile 19. jaanuaril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]