Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu rahanduskomisjon vaatas oma tänasel istungil läbi riigi 2021. aasta lisaeelarve ja otsustas seda põhjalikult analüüsida kohtumistel valdkonna ministritega. Selleks, et toetused jõuaksid võimalikult kiirest abivajajateni pidas komisjon vajalikuks menetleda eelnõu kiirendatud korras.

Rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar rõhutas, et lisaeelarve 641 miljonit eurot on Eesti elanike, ettevõtete, ühiskonna ning tervishoiusüsteemi abistamiseks. Ta põhjendas kiirema menetlemise vajadust: „Meetmete pakett sisaldab vahendeid töötasu toetuste maksmiseks majandusharudes, kus töömaht piirangute tõttu väheneb, haigushüvitiste hüvitiste jätkamist alates teisest haiguspäevast, lisameetmeid vaimse tervise hoidmiseks, erihoolekandele ja rehabilitatsioonile, lisavahendeid ravimitele, vaktsineerimisele, kriisijuhtimisele ning toetusmeetmeid turismisektorile, kultuurikorraldajatele ja loovisikutele.“

Rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk märkis, et lisaeelarvet vaadates tekib mitmeid küsimusi. „Lisaeelarvega varjatakse prognoositavaid tulusid. Näiteks on ette nähtud 117 miljonit eurot teise samba maksete kompenseerimiseks, kuid seejuures ei ole arvestatud pensionireformiga eelarvesse laekuvat tulumaksu. Samuti pole nähtud ühtegi võimalust avaliku sektori kulutuste vähendamiseks. Riik peab jälgima ka keerulises majanduslikus olukorras hoolikalt, et ei tehtaks üle jõu käivaid kulutusi ilma tulusid arvestamata,“ ütles Kokk.

Ta rõhutas samas, et plaanitavad toetusmeetmed ettevõtetele ja tervishoiule on olulised. „Palgatoetus on piirangute tõttu hetkel möödapäästmatu, kuid kindlasti tuleb püüelda selle nimel, et leida täiendavaid vahendeid majanduse elavdamise meetmeteks ja investeeringuteks, mis aitaksid meil kriisist kiiremini väljuda,“ ütles Kokk.

Lisaeelarve mõju eelarvepositsioonile on mõnevõrra väiksem lisaeelarve kogukulust, kuna toetuste kasutamine toob riigile maksuraha osaliselt tagasi. Lisaeelarve negatiivne mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on sel aastal 453 miljonit eurot ehk 1,6 protsenti SKPst.  

Rahandusministeeriumi uus majandusprognoos avalikustatakse 5. aprillil 2021 ning selles prognoosis võetakse lisaeelarve tervikmõju riigirahandusele ja majandusele täies ulatuses arvesse. 

Komisjoni istungil andis selgitusi lisaeelarve eelnõu kohta rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Komisjon alustas täna kohe ka kohtumisi kõikide ministritega, et vaadata lisaeelarve läbi valdkondade kaupa. 

Valitsuse 18. märtsil algatatud riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (357 SE) esimene lugemine on täiskogu istungil kolmapäeval, 24. märtsil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

 

Tagasiside