Rahanduskomisjon menetleb lisaeelarvet ja sellega seotud eelnõusid kiirendatud korras
Riigikogu rahanduskomisjon alustas oma tänasel istungil 2020. aasta lisaeelarve ja sellega seotud eelnõude menetlemist, et need kiirendatud korras vastu võtta ja tagada kriisiolukorra abipaktis ettenähtud vahendite kasutamine.
Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk märkis, et tekkinud olukorras on kiiresti vaja luua seadusandlik alus lisaeelarves kavandatud meetmete rakendamiseks. „Aeg ei kannata ootamist, sest olukord on äärmiselt keeruline nii majanduses kui tööturul. See nõuab otsustavat tegutsemist,“ ütles Kokk. Ta viitas Rahandusministeeriumi uuele prognoosile, mille kohaselt on majanduslangus võrreldes riigieelarve baasstsenaariumiga kümme protsenti, mida langetati mullu sügisel prognoositud 2,3 protsendilise kasvu pealt kaheksaprotsendilise languseni.
„Tähtis on kiiresti tagada Kredexi ja Maaelu Edendamise SA pakutavate meetmete kaudu vahendeid ettevõtete pankrottide vältimiseks ja töötajatele sissetuleku tagamiseks. Samuti juba väljastatud pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks, käibelaenude andmiseks ja investeerimislaenudeks. Töötukassal tähtis ülesanne, et tagada ettevõtluse seismise kaudu tekkinud tööjõu majandusliku toetamise probleemid.
Samuti on vaja kiiresti rakendada pikema mõjuga meetmeid: maksuvõla ajatamine, kogumispensioni II samba sissemakse ajutine peatamine, elektri-, diisli- ja gaasiaktsiisi langetamine ning ka ärajäetud kultuuri- ja spordiürituste otseste kulude ja saamata jäänud tulude osaline kompenseerimine. „Oluline on toetada läbi investeeringute kohalikke omavalitususi teede- ja taristuinvesteeringuteks, korterelamute terviklikuks rekonstrueerimiseks aga ka ehitussektorit, teedeehitust, samuti viimase miili investeeringuid,“ toonitas Kokk.
Rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi hinnangul on lisaeelarve kiire menetlemine vajalik, kuid seda ei saa teha ilma põhjaliku aruteluta. „Vaja on analüüsida lisaeelarve kõiki aspekte ja mõju, et kas need täidavad oma eesmärki ja kas need annavad soovitud tulemuse. Kuna kriisi kestvus on teadmata, siis on vaja silmas pidada ka arengustsenaariume, eriti kulude osas,“ ütles Sõerd.
“Praeguses kriisis on löögi all töökohad, inimeste sissetulekud ja toimetulek ning ettevõtete suutlikkus üle elada eriolukorra tõttu tekkinud tarneahelate katkemine ning piirangute tõttu tekkinud käivete ja nõudluse järsk vähenemine,” märkis Sõerd. “Sellepärast on vaja kriisi leevendamise meetmed suunata võimalikult täpselt ja tõhusalt. Üleüldine aktsiiside langetamine pole esimese järgu prioriteet, keskenduda tuleks pakilisematele meetmetele. Riigi ressurss on piiratud ja laenuraha kasutamine peab olema vastutustundlik,” rõhutas Sõerd. Ta lisas, et pole võimalik jätkata selliselt, et käesoleva lisaeelarvega või võimaliku uue lisaeearvega ei kärbita jooksva aasta riigieelarve kulusid. “Ka riigieelaarve kulusi tuleb tagasi tõmmata valdkondades, mis pole seotud koroonakriisiga, samal ajal kui suur osa erasektorist kulusid kärbib ja ka kohalikud omavalitsused teevad kokkuhoiuplaane.”
Lisaeelarve järgi kujuneb valitsussektori nominaalseks eelarve puudujäägiks tänavu koos valitsuse majanduse toetusmeetmetega -2,62 miljardit eurot. Meetmete mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on 1,15 miljardit eurot. Riigieelarve tulusid vähendab lisaeelarve 1,63 miljardi võrra tänavuse eelarvega kõrvutades. Lisaeelarve meetmete mõju kehtiva riigieelarve kuludele on kokku 513 miljonit. Sellele lisandub reservide kasutusele võtmine.
Rahanduskomisjon otsustas saata 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (171 SE) esimesele lugemisele täiskogu istungile 6. aprillil.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]