Rahanduskomisjon langetas otsuse tuleva aasta riigieelarve eelnõule laekunud muudatusettepanekute kohta
Riigikogu rahanduskomisjon vaatas läbi tuleva aasta riigieelarve eelnõule fraktsioonidelt ja Riigikogu liikmetelt ning rahanduskomisjonilt endalt laekunud 43 muudatusettepanekut, millest leidis toetust rahanduskomisjoni esitatud koondettepanek.
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas, et komisjon tegi eelnõusse omapoolse muudatusettepaneku koostöös rahandusministeeriumiga, millega tehakse kulude ja investeeringute ümberjagamisi tulenevalt järgmise aasta riigieelarve eelnõu struktuurist. Need on seotud valitsusasutuste vaheliste vahendite ümberjaotamisega.
Akkermanni sõnul ei olnud toetuseta jäänud muudatusettepanekuid kooskõlas eelarves seatud eesmärkide täitmisega. Ta selgitas, et ettepanekute läbivaatamisel ja otsustamisel oli aluseks Põhiseaduses sätestatu, et eelnõus ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või ümberjaotamise korral tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad.
„Esitatud muudatuste katteallikad ei vastanud riigieelarve seadusele, mistõttu ei olnud komisjonil võimalik neid ka toetada,“ nentis Akkermann. „Põhiline katteallikas oli valitsuse reserv, mille maht oli mitmekordselt ületatud.“ Ta lisas, et ettepanekud, mis ei vastanud riigieelarve baasseadusele jäid loetellu kandmata. Nii näiteks ei saanud kanda muudatusettepanekute loetellu EKRE ettepanekut mitte eraldada raha Rail Balticu ehituseks, sest selleks on sõlmitud ja ratifitseeritud välisleping 2017. aastal.
Komisjon ei toetanud ka EKRE ettepanekut valitsuse sihtotstarbeta reservi, energia ja elurikkuse tulemusvaldkonna arvel eelarvedefitsiidi vähendamise ettepanekuid.
„Isamaa fraktsiooni esitatud nn alternatiivse riigieelarve eelnõu ei vastanud riigieelarvele kehtestatud nõuetele,“ selgitas Akkermann. Ta lisas, et muudatusettepanekud, mis olid sisuliselt seotud liitsime kokku üheks ettepanekuks..
Toetuseta jäi ka Aivar Sõerdi tehtud ettepanek 5 miljoni euro eraldamiseks konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamisse keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arvel.
Rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut avaldas kahetsust, et arvestamata jäid ettepanekud, mis olid suunatud inimeste toimetuleku parandamiseks seoses elukalliduse tõusuga. „Kolmandal lugemisel saame veel teha ettepanekuid sotsiaalse kindlustatuse parandamiseks,“ ütles Sikkut.
Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) kohaselt on tuleva aasta riigieelarve kogumaht on 20,9 miljardit eurot. Eelarve tulude maht on 18,6 miljardit ja kulude maht 19,5 miljardit eurot. Investeeringud ulatuvad 1,3 miljardi euroni. Kavandatav valitsussektori defitsiit on 4,5 protsenti SKP-st, mis jääb ELi poolt kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud erandi piiresse. Eelarvepuudujäägi märkimisväärse süvenemise tõttu kasvab järgmise aasta võlakoormus 1,7 miljardi euro võrra 25,9 protsendini SKPst.
Võrreldes 2025. aasta eelarvega kasvavad tulud 843 miljoni euro võrra ehk 4,7 protsenti. Kulude kogumaht kasvab aastaga 1,15 miljardit eurot ehk 6,3 protsenti. Investeeringute kogumaht kasvab aastaga 32 protsenti ehk 305 miljoni euro võrra.
Valitsus toob suurima kulukasvuna välja kaitsekulutuste tõusu viiele protsendile SKP-st, milleks kulub järgmisel aastal lisaks 844,5 miljonit eurot ja suurima tuluvähendusena tulumaksu langetuse mõjuga 780 miljonit võrreldes kehtinud eelarvestrateegiaga.
Eelnõu teine lugemine on kavandatud täiskogu istungil 12. novembril.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
