Riigikogu rahanduskomisjon vaatas läbi tuleva aasta riigieelarve eelnõu kolmandaks lugemiseks laekunud muudatusettepanekud ning langetas otsuse kohalikeks investeeringuteks ja tegevustoetusteks 6,7 miljoni eraldamise kohta.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk selgitas, et komisjon täpsustas eelarves kavandatud eraldisi ja taotluste põhjendusi, samuti kohalikeks investeeringuteks ja tegevustoetusteks  raha eraldamise asjaolusid.

Kokk märkis, et fraktsioonid tegid enam kui kuus ja poolsada ettepanekut regionaalseteks investeeringuteks, kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projektide toetusteks kogusummas 6,7 miljonit eurot. „Täiendavaid vahendeid eraldati vabatahtlikele organisatsioonidele, kohalikele kogukondadele, lasteaedadele, koolidele, laste huvitegevusele, naisteühendustele, kirikukogudustele ja spordiorganisatsioonidele. „Rahanduskomisjon tegi need muudatused eelnõusse vahendite ümberjagamise ja valitsuse reservi arvelt,“ märkis Kokk.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Maris Lauri hinnangul ei peaks katuserahasid üldse olema. „Nõndanimetatud katuserahadega on suur hulk eetilisi, moraalseid aga ka praktilisi küsimusi. Kõik on taandatav jaotamise põhimõtetele, kus saajaks ei ole need, kel vajadus ja häda, vaid need, kel paremad tutvused. Lisaks rahajagamised, kus saajad ei tahagi või pole neil põhjust saada. Praeguses kriisis peaks igasugune riigi raha jagamine olema väga hoolikalt kaalutud ning vahendid peaksid minema tõesti sinna, kus koroonast tingitud probleemid vajavad kiiret lahendust ja seega ka rahalist tuge,“ ütles Lauri. Ta lisas, et kahjuks jäi komisjonis sisuline arutelu koalitsiooni ahtrasõnalisuse tõttu väga napiks ning rahasaajate, summade ja rahaeralduse eesmärgid on üldjuhul põhjendamata või on esitatud põhjendused väheveenvad.

Tuleva aasta eelarve kulude ja investeeringute maht on 13,1 miljardit eurot ja tulude maht 11,2 miljardit eurot. Tulud kasvavad võrreldes 2020. aasta algse eelarvega võrreldes 5 protsenti ehk 534 miljoni euro võrra ning lisaeelarvega tehtud muudatusi arvestades 12 protsenti ehk 1,2 miljardit eurot. Kulud ja investeeringud kasvavad võrreldes 2020. aasta algse eelarvega ligikaudu ühe miljardi euro võrra ja lisaeelarvega tehtud muudatusi arvestades 5 protsenti ehk ligikaudu 0,6 miljardi euro võrra.

Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (254 SE) kolmas lugemine on kavandatud täiskogu istungile 9. detsembril.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]