Rahanduskomisjon kuulas valdkondade ministrite ülevaateid 2025. aasta riigieelarve täitmisest
Riigikogu rahanduskomisjoni tänasel istungil kuulati ära siseminister Igor Taro ülevaade 2025. aasta eelarve täitmisest, eelarvejääkidest ning tulemuste saavutamisest.
Ülevaatest selgus, et kuigi siseministeeriumi viimase kolme aasta eelarve suurenes peamiselt elanikkonnakaitse tegevuste tõttu on eelarve piirmääraga jäägi osakaal vähenenud kaheksale protsendile.
Komisjoni viimaste nädalate istungitel on samal eesmärgil andnud aru nüüdseks kõikide valdkondade ministrid.
Rahanduskomisjon on teist aastat järjest kutsunud kõikide valdkondade ministrid komisjoni ette, et saada terviklik ülevaade riigieelarve kasutamisest. Arutelude keskmes on eelkõige olnud Riigikogu poolt ministeeriumide valitsemisaladele eraldatud piirmääraga eelarve kasutamine. Rahanduskomisjon pööras tavapärasest rohkem tähelepanu programmitegevuste mõõdikutele. Alates käesolevast aastast kehtivad riigieelarve seaduse muudatused, mille kohaselt peavad riigieelarve seletuskirjas toodud mõõdikud olema selgelt seotud eelarvega.
Rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni sõnul selgus arutluste käigus, et võrreldes varasema aastaga on kogu riigieelarve piirmääraga eelarve jäägid oluliselt vähenenud, mis näitab, et finantsplaneerimine ministeeriumides on paranenud.
„Ülevaadete käigus pidasime oluliseks jälgida, kuidas eelarve kasutamine ja jäägid mõjutasid tegelike tulemuste saavutamist, et paremini hinnata, kas riigi raha kasutatakse eesmärgipäraselt ja tõhusalt,“ ütles Annely Akkermann.
Ta märkis, et komisjon keskendus programmitegevuste jääkidele, mis ületavad ühe miljoni euro piiri. Ministrid selgitasid nende jääkide tekkimise põhjuseid ning mõju püstitatud eesmärkide täitmisele. Esialgsetel andmetel ulatus piirmääraga eelarve jääk kogu riigi peale ligikaudu 390 miljonit eurot, samas kui piirmäärata kasutamata eelarve maht oli umbes 1,7 miljardit eurot. Viimase summa hulgas on lõviosa ülekantavaid vahendeid pikemaajaliste projektide rahastamiseks, kasutamiseks avatud ELi programmide jäägid ja süsinikuheite kauplemistulu sealhulgas tulu, mille kasutamise osas pole veel otsuseid.
„Arutelud ministritega näitasid, et mõõdikute järgimine on eesseisva eelarveprotsessi üks võtmeküsimusi. Eesmärk on, et mõõdikud annaksid riigieelarve kohta rohkem sisulist ja võrreldavat infot,“ märkis Akkermann. „Maksumaksja peab saama eelarvest teada, mille jaoks ja kui palju on vaja raha. Mõõdikud peavad olema rohkem seotud rahaga, mis konkreetseks aastaks või mitmeaastaseks projektiks on eraldatud,“ ütles ta.
2027. aasta riigieelarvega seotud programmi tegevuse mõõdikute muudatused peavad ministeeriumid Rahandusministeeriumi esitama hiljemalt 1. juuniks, et ministeeriumid saaksid rahanduskomisjonist saadud tagasisidet arvesse võtta juba järgmise aasta eelarve koostamisel.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
